Meteoroloogia

Meteoroloogiat peetakse geofüüsika allharuks. Peale atmosfäärifüüsika, -keemia ja -dünaamika uurib meteoroloogia ka õhu ja maapinna (maismaa või ookeani pinna) vastastikust mõju. Meteoroloogia peaeesmärk on ilmastikunähtuste täielik mõistmine ja ilma võimalikult täpne ennustamine.

Levinud rahvalikus käsituses peetakse meteoroloogiat kitsalt ilma uurivaks ja ilma prognoosimise aluseks olevaks teadusharuks.

Meteoroloogias eristatakse mitu allharu. Dünaamiline meteoroloogia tegeleb atmosfääris toimuvate liikumiste uurimisega, kasutades fundamentaalseid hüdrodünaamika võrrandeid. Sünoptiline meteoroloogia tegeleb sünoptilise ilmainformatsiooni (sünoptilised kaardid, sünoptilised ilmavaatlused) analüüsiga ilma ennustamise eesmärgil. Füüsikaline meteoroloogia tegeleb selliste atmosfäärinähtuste uurimisega, mis pole otseselt seotud õhu liikumisega. Meteoroloogiale lähedane teadusharu on klimatoloogia.

Uuringud tuginevad nii maismaal kui ka merel asuvate vaatlusjaamade võrgustiku, ilmaradarite ning tehiskaaslaste andmestikule. Tänapäeva meteoroloogias on nii ilma ennustamisel kui ka teaduslikus uurimistöös täiesti möödapääsmatu superarvutite kasutamine.

Meteoroloogia on tunginud sügavale inimeste igapäevaellu. Meteoroloogia on abiks lennundusele, laevandusele ja põllumajandusele. Võimalikult täpne ilmaennustus on abiks majandustegevusele ja õigeaegseks hoiatuseks ohtlike ilmanähtuste, näiteks orkaanide, trombide jne. eest, aidates sellega säästa inimelusid. Võimalusel püütakse ilma ka kasulikus suunas sihipäraselt mõjutada.

  Pikemalt artiklis Meteoroloogiainstrumendid

• Meteoroloogia mõisteid
• Hüdrometeoroloogia
• Klimatoloogia
• Maateaduste mõisteid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Meteoroloogia