Maismaa

Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega. Maismaa hulka ei kuulu järved, jõed, mered, ookeanid jne...

Üleujutus (ka uputus) on nähtus, kus vesi ujutab üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all. Üleujutusi saab jagada ajutisteks ja kestvateks. Ajutine...

Maapinna all võidakse mõista: litosfääri pinda, maismaa pinda või aluspinda, kogu Maa pinda – maismaad koos taimkatte, lumikattega jne ning maailmamere...

Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir. Eestis peetakse kokkuleppeliselt suurteks järvedeks Peipsi järve ja Võrtsjärve...

Neem ehk maanina (ka nina) on nukina merre või järve ulatuv väike maismaa osa. Neemed võivad lähtuda ja üldjuhul ka lähtuvad poolsaartest. Neem on tavaliselt...

aastaajale. Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. Suvel on maismaa soojem, mistõttu kujunevad seal välja...

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Neile on iseloomulik hingamine kopsudega...

Ökoregioon ehk bioregioon (inglise ecoregion) on maismaa või veekogu suurjaotis, mille defineerimisel puudub üksmeel. Maailma Looduse Fond (WWF) defineerib...

madalmerelised setted, mis koosnevad peamiselt maismaalt pärit settematerjalist. Terrigeensed setted on maismaa kivimite murenemissaadused, mis kantakse merre...

keelend Kontinentaal-Euroopa soovitatav) tähistab Euroopa kontinentaalset maismaad, arvestamata tema merepiire ümbritsevaid saari. Mõiste vastandub poliitgeograafiliselt...

soome keeles Karjalankannas) on Soome lahe ja Laadoga järve vahele jääv maismaa-ala (maakitsus). Maakitsuse lõunapiiriks loetakse Neeva jõge ja loodes...

geoloogiline nähtus, mille käigus toimub maapinna vajumine ja mere pealetung maismaa suunas. Üleujutuse tulemusena liigub rannajoon kõrgemale. Transgressiooni...

Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa. Mandrid või nende osad koos ümbritsevate saartega moodustavad maailmajagusid...

atmosfäärifüüsika, -keemia ja -dünaamika uurib meteoroloogia ka õhu ja maapinna (maismaa või ookeani pinna) vastastikust mõju. Meteoroloogia peaeesmärk on ilmastikunähtuste...

Antarktikat, mis moodustab maismaast 8%, ei ole sinna hulka arvatud.  Pikemalt artiklis Äravooluta valgla Osa maismaast ei kuulu ühegi ookeani valglasse...

kontrolli all ja on mõeldud üksustele õhutoetuse andmiseks, eelkõige aga maismaal liikuvate objektide hävitamiseks eesliinil ja taktikalises sügavuses. Ameerika...

Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja...

Mets moodustab kogu maismaa pindalast 30% (kuid Maa ajaloos on olnud perioode, kus metsaga oli kaetud ligikaudu 50% maismaast). Selle biosfääriosa globaalne...

Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa. Maapinna kerkimise järel ülejäänud merest selgelt eraldunud lahte, millel on enamasti säilinud ühendus...

katab umbes kolmandiku Maa pinnast, 179,7 miljonit km² ehk rohkem kui kogu maismaa Vaikses ookeanis Mariaani süvikus asub maailmamere sügavaim punkt (11 022...