Menopaus

Keskmiselt saabub menopaus 50-51-aastaselt. Varaseks peetakse menopausi, mis algab enne 45. eluaastat. Menopausi algust mõjutavad ülekaal, suitsetamine ja stress. Menopausi diagnoositakse tagasiulatuvalt, kui 12 kuu jooksul pole esinenud menstruatsiooni.

Menopausi eelselt (nimetatakse ka perimenopausiks) hakatakse naise organismis tootma vähem östrogeene. Igakuised menstruatsioonid muutuvad ebaregulaarsemaks ning mõne aja möödudes ei esine menstruatsiooni enam üldse. Menopausiga kaasnevateks füüsilisteks sümptomiteks on ka kuumahood, mis võivad põhjustada peapööritust, uinumisraskused, südamepekslemine, peavalud, lihas- ja liigesevalud, kaalutõus, kuiv ja sügelev nahk, kuseteede infektsioonide sage esinemine ja vähenenud libiido. Menopausi sümptomitega toimetulekuks on võimalik rakendada hormoonasendusravi. Seni üks tõhusamaid ravimeid menopausi sümptomite leevendamisel on tiboloon. Põhja-Ameerika Menopausi Ühing soovitab lisaks hormoonravile kuumahoogude leevendamiseks mittehormonaalseid ravivõtteid, näiteks kognitiivset käitumisteraapiat, kliinilist hüpnoosi, selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid, gabapentiini, fezolinetanti, oksübutüniini ja kaalulangetamist.

Menopausi nimetatakse enneaegseks, kui see esineb enne 40. eluaastat. Enneaegset menopausi võivad põhjustada keemiaravi, kiiritusravi, munasarjade kirurgiline eemaldamine, hüsterektoomia ehk emaka eemaldamine, varane puberteedi algus (enne 11. eluaastat), kromosomaalsed haigused (näiteks Turneri sündroom ja fragiilse X-i sündroom), autoimmuunhaigused, suitsetamine ja HIV infektsioon. Östrogeeni vähesuse tõttu on enneaegse menopausiga naistel kõrgem risk osteoporoosi, südamehaiguste, depressiooni ja neuroloogiliste haiguste (nagu Parkinsoni tõbi) tekkeks, kuid madalam risk rinnavähi tekkeks.

• Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg