Marimaa

järgu haldusüksus">1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaa Volga föderaalringkonnas.

Mari Eli Vabariik
vene Республика Марий Эл (Respublika Mari El)
mari Марий Эл Республик Marij El Respublik
mäemari Мары Эл Республик (Marõ El Respublik)
Mari Eli lipp Mari Eli vapp
Pindala: 23 372 km²
Elanikke: 675 332 (1.01.2021)
Rahvastikutihedus: 28,9 in/km²
Keskus: Joškar-Ola
Ametlikud keeled: vene, niidumari ja mäemari

Piirneb Nižni Novgorodi oblasti, Kirovi oblasti, Tšuvaši Vabariigi ja Tatarstani Vabariigiga. Riigikeeled (vene keeles государственные языки) on mari (niidu- ja mäemari) ning vene keel.

Mari Eli vabariigi 1. juht (president) aastatel 1992–1997 oli Vladislav Zotin. 1997–2001 oli Mari Eli president Vjatšeslav Kislitsõn. Vabariigi juht 2001–2017 oli Leonid Markelov. 21. septembrist 2017 10. maini 2022 oli vabariigi juht Aleksandr Jevstifejev (aprillist septembrini 2017 – ajutine juhi kohusetäitja). 10. maist 2022 on ajutine juhi kohusetäitja Juri Zaitsev.

Vabariik jaguneb 3 vabariikliku alluvusega linnaks ja 14 rajooniks.

Vabariikliku alluvusega linnad

• Joškar-Ola
• Kozmodemjansk
• Volžsk

Rajoonid

• Jurino rajoon (Юринский район, mari: Йӱрны кундем)
• Kilemarõ rajoon (Килемарский район, mari: Кӹлемар кундем)
• Kuženeri rajoon (Куженерский район, mari: Кужэҥер кундем)
• Mari-Tureki rajoon (Мари-Турекский район, mari: Марий Тӱрек кундем)
• Medvedevo rajoon (Медведевский район, mari: Маскасола кундем)
• Morki rajoon (Моркинский район, mari: Морко кундем)
• Mäemari rajoon (Горномарийский район, mari: Курыкмарий кундем)
• Novõi Torjali rajoon (Новоторъяльский район, mari: У Торъял кундем)
• Oršanka rajoon (Оршанский район, mari: Öрша кундем)
• Paranga rajoon (Параньгинский район, mari: Поранча кундем)
• Sernuri rajoon (Сернурский район, mari: Шернур кундем)
• Sovetski rajoon (Советский район, mari: У Роҥго кундем)
• Zvenigovo rajoon (Звениговский район, mari: Провой кундем)
• Volžski rajoon (Волжский район, mari: Юлсер кундем)

Linnarahvastiku osakaaluks 2000. aasta rahvaloenduse ajal oli 61,2%. Rahvastiku tiheduselt 32,7 in/km² sarnaneb Marimaa Eestiga.

Rahvuslik koosseis

2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid marid rahvastikust 43,9%, venelased 47,4% ja tatarlased 5,8%. Suurem osa venelastest elavad linnades, moodustades enamuse sealhulgas pealinnas Joškar-Olas. Maal elavad marid jagunevad kolme etnilisse alagruppi, kellest kaks elavad Marimaal: niidumarid Ida-Marimaal ja mäemarid Lääne-Marimaal. Kõik kolm subetnilist gruppi räägivad erinevat dialekti, ühist sõnavara on umbes 70 protsenti. Lisaks elas Mari Elis veel rohkem kui 50 rahvuse esindajaid. Nad moodustasid 3,3% rahvastikust ja arvukamad neist olid tšuvašid, udmurdid, mordvalased ja ukrainlased.

Elanike arvu dünaamika

Marikeelseid koole tänapäevale enam ei ole, nii vene kui mari lapsed õpivad koos. Kui varem koondati kooli tulnud mari lapsed eraldi klassi, siis tänapäeval on vahetegemisest loobutud ning mari keelt õpetatakse (vanemate nõusolekul) kõikides klassides. Koolides õpetatakse sõltuvalt regiooni murdest erinevat grammatikat, aga tutvust tehakse ka teiste dialektidega. Ülejäänud aineid õpetatakse ikka vene keeles.

Nõukogude ajal polnud prestiižne olla mari, mistõttu paljud lasid oma passi kirjutada, et nad on venelased. Osa marisid koguni varjas oma rahvust, emakeeles ei räägitud isegi omavahel.

Maridel on tänapäeval peamiselt venepärased nimed, mari nimesid panevad oma lastele vaid üksikud eriti rahvuslikult meelestatud vanemad.

Laulukoore on Marimaal väga vähe ja needki tulevad kokku vahetult enne suuremaid esinemisi.

Marimaal on rahvuslik televisioon, mis allub Ostankinole ja kohalikust eelarvest ei saa kopikatki, saateid edastatakse põhiliselt õhtusel ajal niidumari keeles.

Soome-ugri keelkonda kuuluvate maride maa, ajaloolise keskusega Kaasanis, on ajaloos olnud seotud Kasaari kaganaadi, Volga bulgarite riigi, Kuldhordi ja Kaasani khaaniriigiga.

Moskva tsaaririik vallutas Mari Eli alad 16. sajandi keskpaigas. 20. sajandi alguses oli maa jagatud Venemaa keisririigi Kaasani, Vjatka, Nižni Novgorodi, Ufa ja Jekaterinburgi kubermangu vahel.

• 4. novembril 1920 moodustati Mari autonoomne oblast.
• 1936. aasta Nõukogude konstitutsiooniga muudeti Mari autonoomne oblast Mari ANSV-ks.
• 1990. aasta 22. detsembril võttis Mari ANSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni vabariigi riiklikust suveräänsusest.
• 8. juulist 1992 on vabariigi ametlik nimi Mari Eli Vabariik.

• Mari kirjandus
• Mari muusika