Mägi-Karabahhi Sõda

Ammuste ajalooliste ja kultuuriliste juurtega kogukondade vaheline konflikt teravnes Nõukogude Liidus toimunud perestroika aastatel (1987–1988) ning arenes 1991–1994 sõjategevuseks Armeenia ja Aserbaidžaani vahel, eesmärgiga saavutada kontroll Mägi-Karabahhi ja mõne ümberkaudse ala üle.

Vene poliitiku ja rahvusvaheliste suhete spetsialisti Galina Starovoitova sõnul "on see konflikt rahvusvahelise õiguse seisukohalt näide vastuolust kahe põhimõtte vahel: ühelt poolt rahva õigus enesemääramisele, teisalt aga territoriaalse terviklikkuse printsiip, mille kohaselt võib piire muuta vaid rahumeelselt ning vastastikusel nõusolekul".

Riikide seisukohad Mägi-Karabahhi konflikti suhtes on vastandlikud, olukorda komplitseerib piirkondlike vastuolude ajalooline taust (sealhulgas Armeenia genotsiidi tunnustamise küsimus). "Türgi ja Aserbaidžaani tandem peab Armeenia vastu tõelist infosõda, moonutades Mägi-Karabahhi konflikti tekke põhjust ja tagajärgi," on kirjutanud Armeenia politoloog Armen Akopjan.

2016. aasta aprillis algas Mägi-Karabahhi piiril taas sõjategevus ühelt poolt Aserbaidžaani ning teiselt poolt Armeenia ja rahvusvahelise tunnustuseta Mägi-Karabahhi Vabariigi vahel.

2020. aasta 27. septembrist kuni 10. novembrini toimus Aserbaidžaani pealetung, mille tulemusena läksid Mägi-Karabahhi ümbritsevad alad tagasi Aserbaidžaani kontrolli alla. Mägi-Karabahhi Vabariiki Armeeniaga ühendavasse Lachini koridori paigutati Vene rahuvalvajad.

19. septembril 2023 alustas Aserbaidžaan rünnakut Mägi-Karabahhi Vabariigi vastu. 20. septembril Mägi-Karabahhi separatistid alistusid ja nõustusid relvarahuga Aserbaidžaani tingimustel. Lepiti kokku alustada 21. septembril Yevlaxi linnas taaslõimumise läbirääkimisi.

• 2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikt
• Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016. aastal
• Xocalı veresaun
• Aserbaidžaanlaste genotsiidipäev