Lõuna-Kaukaasia

Oli suurema osa 19.–20. sajandist Venemaa (ja Nõukogude Liidu) võimu all.

Piirkond on keeleliselt, rahvuslikult ja religioosselt väga kireva koosseisuga. Teda võib lugeda täielikult või osaliselt kuuluvaks Lähis-Itta (aluseks ajalugu), Aasiasse (loodusgeograafia), SRÜ-sse (ajalugu, poliitika) või Euroopasse (poliitika, religioon, kultuur).

Suur-Kaukasusest põhja poole jääv Kaukaasia osa kannab nime Põhja-Kaukaasia (ka Ees-Kaukaasia).

Pinnamood

Taga-Kaukaasia lääneosas asuvad Kolhethi madalik ja Surami ehk Lihhi ahelik, idaosas Kura-Araksi madalik ning lõunasse jääb Väike-Kaukasus ja Armeenia mägismaa kirdeosa.

Loodusressursid

• Nafta

• Gruusia ajalugu
• Armeenia ajalugu
• Aserbaidžaani ajalugu

Taga-Kaukaasia 1917–1918

Taga-Kaukaasia Komissariaat

Taga-Kaukaasia Komissariaadi moodustasid novembris 1917 Gruusia esseerid ja menševikud, Armeenia dašnakid ning Aserbaidžaani mussavatistid.

Komissariaadi esimees oli 28. novembrist 1917 kuni 26. märtsini 1918 Е. P. Gegetškori.

Taga-Kaukaasia Seim

23. veebruar 1918 avatakse Thbilisis Taga-Kaukaasia Seim. Selle esimees oli 8. juunini 1918 Nikoloz Tšheidze.

Taga-Kaukaasia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik

President oli Nikoloz Tšheidze.

Vabariik lagunes, kui Gruusia ja tema järel ka Aserbaidžaan ja Armeenia kuulutasid end iseseisvaks.

• 26. mai 1918: Gruusia kuulutatakse iseseisvaks
• 28. mai 1918: Armeenia kuulutatakse iseseisvaks
• 28. mai 1918: Aserbaidžaan kuulutatakse iseseisvaks

Taga-Kaukaasia Föderatsioon

Taga-Kaukaasia Föderatsiooni kohta (1922–1936 Nõukogude Liidus) vaata artiklit Taga-Kaukaasia SFNV.

• Põhja-Kaukaasia