Lingala Keel

Kõnelejaid leidub ka Kesk-Aafrika Vabariigis ja Angolas.

lingala keel
Kõneldakse	Kongo Demokraatlikus Vabariigis Kongo Vabariigis Kesk-Aafrika Vabariigis Angolas
Piirkonnad	Bandundu provints, Ekvaatoriprovints, Idaprovints
Kokku kõnelejaid	2 040 000 emakeelena kõnelejat (2000), 7 miljonit inimest räägib teise keelena (kokku üle 10 miljoni kõneleja).
Keelesugulus	Nigeri-Kordofani hõimkond Atlandi-Kongo keelkond Volta-Kongo keeled Benue-Kongo keeled bantu keeled bantu keelte C-rühm bangi-ntomba keeled bangala keel boloki keel lingala keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Kongo Demokraatlik Vabariik  Kongo Vabariik
Keelekoodid
ISO 639-1	ln
ISO 639-2	lin
ISO 639-3	lin
Lingala keele kõnelejate asuala. Tumerohelisega on märgitud emakeelena kõnelejate asuala.

Rohkem kui kaks miljonit inimest räägib lingala keelt emakeelena, seitse miljonit inimest aga teise keelena. Kokku on üle kümne miljoni lingala keele kõneleja.

Toon

Lingala keel on toonikeel. Toon iseloomustab sõnapaare või fraase, mis erinevad teineteisest ainult ühe fonoloogilise elemendi võrra: nt moto (elusolend) ja motó (pea) või kokoma (kirjutama) ja kokóma (saabuma). On olemas kaks peamist tooni: kõrge toon ja madal toon. Olemas on ka kolmas, mis algab kõrgelt, muutub sügavamaks ja lõpeb uuesti kõrgena – kõik toimub sama vokaali hääldamise jooksul.

Tähestik

Lingala kirjakeeles kasutatakse 35 tähte (nende hulgas seitse täishäälikut ja digraafi ehk häälikule vastavat mitme tähe ühendit, nt ch). Kõikidel digraafidel on tähestikus oma kindel koht.

Süntaks

Tavaline sõnajärg lingala keeles on SVO ehk alus-verb-sihitis. Siiski võib alus järgneda verbile, kui viimast juhul rõhutatakse.

Ajad

Lingala keeles on kolm aega: minevik, olevik ja tulevik.

Ainsus ja mitmus

Enamik lingala nimisõnade mitmustest on moodustatud sufiksiga ba, mis on paigutatud nimisõna ette.

Näiteks:
kópo (klaas), ba kópo (klaasid)

nzeté (puu), ba nzeté (puud)

ndáko (maja), ba ndáko (majad)

nzúbé (oga), ba nzúbé (ogad)

Kuid on ka erandeid. Osa nimisõnade mitmus, mis algavad li- või lo-ga, moodustatakse sufiksiga ma, viimane asendab li-d või lo-d. Mõningate nimisõnade mitmus, mis algavad mo-ga, moodustatakse sufiksiga mi, viimane asendab mo-d.

Näiteks:
moyíbi (röövel), miyíbi (röövlid)

mobáli (mees), mibáli (mehed)

mokolo (päev), mikolo (päevad)

mondélé (valgenahaline), mindélé (valgenahalised)

Väga väheste nimisõnade mitmus, mis algab mwá-ga, moodustatakse ba-ga, mis asendab sufiksi mwá.

Näiteks:
mwási (naine), bási (naised)

mwána (laps), bána (lapsed)

Isikulised asesõnad

Lingala keele isikulised asesõnad:
ngáí – mina

yó – sina

yé – tema

bísó – meie

bínó – teie

bangó – nemad

Nkómbó na yó náni? – Mis sinu nimi on?

Nkómbó na ngáí ... – Minu nimi on...

Nsángo níni/Ndéngé níni? – Kuidas sul läheb?

Nazalí malámu. Na yo? – Hästi. Ja sinul?

Nalingí ... – Ma tahan...

Nalingí ... té. – Ma ei taha...

Oútí wápi? – Kust sa pärit oled?

Nabúngí nzelá. – Ma olen eksinud.

Lingala keelel on mitmeid erinevaid kirjasüsteeme, kuid see on rohkem kõneldav keel kui kirjalik keel, sest lingala keele kõnelejate kirjaoskuse tase on väga madal.
Enamik nendest kirjasüsteemidest on mõeldud kindlaks otstarbeks, ortograafiad on paindlikud ja varieeruvad. Osa neist on oluliselt mõjutanud prantsuse keele ortograafia.
Lingala keeles on kasutusel ladina tähestik.

Lingala põhiarvsõnad ühest kümneni:

üks – mókó

kaks – míbalé

kolm – mísáto

neli – mínei

viis – mítáno

kuus – motóba

seitse – sámbó

kaheksa – mwámbe

üheksa – libwá

kümme – zómi

Lingala keelt on võimalik jagada neljaks erinevaks variandiks: standardne, kõnekeelne, Kinhasa lingala ja Brazzaville’i lingala keel.
Standardset lingalat kasutatakse enamasti uudiste ülekandmiseks raadios või televisioonis, religioosseteks teenistusteks katoliku kirikus ning keele õpetamiseks erinevatel tasemetel. See on laialdaselt kasutusel just formaalsetes situatsioonides.
Kõnekeelset lingalat kasutatakse tavaliselt oma igapäevavestlustes, st eelkõige mitteformaalsetes olukordades. Suurem osa lingala lauludest esitatakse kõnekeelses lingalas.
Kinhasa lingala ja Brazzaville’i lingala on mõlemad Kongo pealinnadest pärit dialektid, mis on mõjutatud teistest bantu keeltest ja ka prantsuse keelest (ametlik keel mõlemas riigis).
Kinshasas kõneldav lingala keel sisaldab palju prantsuse sõnu, jäädes ometi truuks lingala grammatikale. See on tõenäoliselt Kongo DV kõige kiiremini leviv lingua franca, sest seda kasutatakse nt sõjaväes ja samuti Sahara-taguse Aafrika popmuusikas.