Kõdisti

Kliitor asub eeldatavasti väikeste häbememokkade liitumiskohal.

Kliitori morfoloogia, tundlikkus ja funktsioonid on eri imetajatel erinevad, näiteks kasutavad närilised kõdistit valdavalt urineerimisel. Hüäänidel aga omab kliitor olulist rolli ka paaritumisel ning poegimisel.

Anatoomia

 

Välisehitus koduloomadel

Kõdisti osad on:

• kõdistisääred (crura clitoridis, ainsus crus) (paariselund)
• kõdistikeha (corpus clitoridis)
• kõdistilukk (glans clitoridis)
• kõdistieesnahk (pr(a)eputium clitoridis)
• kõdistiurge (sinus clitoridis)
• kõdistiauk (fossa clitoridis)
• kõdistitaandurist (m. retractor clitoridis)
• kõdistikorgaskehast (corpus cavernosum clitoridis) (paariselund)

Naistel on kõdisti suhteliselt väike silindrikujuline korgaskehaga elund, mis on ühenduses tupega, millel on palju närvilõpmeid ning mis on puuteärrituse suhtes väga tundlik. See paikneb häbemepilu (rima pudendi) eesotsas ning koosneb kahest kõdistikorgaskehast (corpus cavernosum clitoridis), mis vastavad mehe suguti korgaskehale. Kõdistikorgaskehad saavad alguse häbemeluude alumiselt harult ning ühinevad ees. Kõdisti on homogeenne mehe sugutiga ning on ka kujult sarnane, ehkki oluliselt väiksem.

Naiste kliitori osad on kõdistilukk (glans clitoridis), kõdistikeha (corpus clitoridis) ja kõdistisääred (crus clitoridis). Kõdistiga on seotud ka väikesed häbememokad (labia minora pudendi), mis lähevad eespool üle kõdistikidaks (frenulum clitoridis), kõdistilukiks ja kõdisti otsa ümbritsevaks kõdistieesnahaks (preputium clitoridis).

Eeldatakse, et valdaval osal naistest on kõdisti erektsioonivõimeline. Kõdisti stimuleerimine võib-olla naistel üks orgasmini jõudmise viise. Eeldatavasti on kõdisti ka G-punkti asukoht või vähemalt oluline osa sellest.

Emastel roomajatel on kliitor, va soomuseliste seltsi liigitatud roomajad, neil on hemikliitor (hemiclitores), mille morfoloogia, füsioloogia ja genees erineb mõneti imetajate kliitorist.^[viide?]