Hidžaab

Sarnase nägu varjava peakatte nimetus on nikaab.

Üldisemas tähenduses on hidžaab nõue naise riietusele, mille kohaselt peab ta varjama oma keha lähemate sugulaste ringi mitte kuuluvate meeste eest.

1979. aasta islamirevolutsiooni järgses Iraanis ja Talibani võimu aegses Afganistanis on hidžaab naisele igal juhul kohustuslik, teistes islamiriikides nagu Saudi Araabia on seadused leebemad (näiteks keelustati näokatted Iraanis 1936. aastal täielikult; mitmel pool on hidžaab kohustuslik vaid muslimitele). Kas hidžaabi kandmist nõuab Koraan või on tegemist pigem kultuurilise tavaga, selle kohta on islami tõlgendajatel erinevad seisukohad (väidetavalt tähistab sõna Koraanis kohati ka loori või kardinat ning on kasutusel metafoorselt, sealhulgas rääkides "loorist", mis eraldab inimest Jumalast). Hidžaabi kandmise nõude vägivaldne jõustamine oli üks Iraanis 2022. aasta sügisel puhkenud laialdaste protestide ajendeid.

Euroopa poliitikas on viimastel aastakümnetel levinud diskussioonid hidžaabi ja teiste islamiga seostatavate riietustavade lubatavuse üle. Põhiküsimuseks on taas, kas hidžaabi võib pidada religioosseks sümboliks ja kas see on naiste rõhumise märk või on tegemist vabatahtliku valikuga riietumises nagu Eestiski ajalooliselt tarvitatud pearätid. Võitlusega hidžaabi jts riietusesemete vastu paistavad silma peamiselt osa feministidest ja paremkonservatiividest (Eestis nt Margus Tsahkna, Urmas Reinsalu ja Jaak Madison), samuti on see osa sekulaarse Prantsusmaa tavast pärssida religioossete sümbolite presenteerimist avalikus ruumis. Samas ei varja hidžaab nägu, mistõttu näo peitmist keelustavad reeglid seda ei puuduta.