Harilik kikkaputk (Angelica archangelica L.
Rahvapäraselt on teda kutsutud ka inglitaimeks ja suureks pütsikuks. Rahvameditsiinis kasutatakse peamiselt seedimise korrastajana.
Harilik kikkaputk | |
---|---|
Harilik kikkaputk (Angelica archangelica) | |
Taksonoomia | |
Riik | Taimed Plantae |
Hõimkond | Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass | Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts | Sarikalaadsed Apiales |
Sugukond | Sarikalised Apiaceae |
Perekond | Heinputk Angelica |
Liik | Harilik kikkaputk |
Binaarne nimetus | |
Angelica archangelica L. | |
Sünonüümid | |
|
Harilik kikkaputk on ühe- või mitmeaastane 100–250 cm kõrgune rohttaim. Kikkaputke vars on püstine ja õõnes ning haruneb ülemises osas. Juurmised lehed on kuni 90 cm pikkused, kaheli- või kolmelisulgjad, varrelehed on väiksemad ja neil on lehetuped silmnähtavalt põisjad. Õisiku moodustavad väga suured rohekasvalged liitsarikad, mis on enamasti 20–40-kiirelised ja koosnevad paljudest lihtsarikatest. Õitsemisaeg kulgeb juunist augustini. Viljad on ribidega kaksikseemnised ning umbes 7 mm pikkused.
Harilik kikkaputk kasvab toitaineterikkas niiskes pinnases, mis vett läbi laseb. Eelistab päikselist kuni poolvarjulist keskkonda. Eestis esineb teda peamiselt mererannikul ja jõgede kallastel. Kõige rohkem leidub Lääne-Eestis.
Seemned külvatakse avamaale varasügisel. Kuna nad vajavad idanemiseks külma, hakkavad väikesed taimed alles kevadel sirguma ning siis tuleks nad üksteisest vähemalt meetri kaugusele istutada. Suvel võib noppida värskeid lehti ja lehevarsi, vilju ja juuri kogutakse hilissügisel.
Juurikas koos juurtega sisaldab kumariine (bergapteen, angelitsiin, arhangelitsiin), lisaks 0,3–2% eeterlikku õli, millele annab iseloomuliku lõhna ambretoliid. Ka ürt sisaldab kuni 0,1% eeterlikku õli.
Droogina kasutatakse kuivatatud seemneid ja juurelõike.
Harilik kikkaputk ergutab seedimist, suurendab isu ja lõõgastab spasme. Seepärast kasutatakse teda täiskõhutunde ja kõhugaaside korral ning tarvitatakse rahustava ja und soodustava vahendina. Lisaks soovitatakse eeterlikku õli või kikkaputkepiiritust nahale määrida närvi- ja reumaatiliste valude korral.
Värskeid lehti ja lehevarsi peetakse delikatessiks ja nendega võib vürtsitada suppe, salateid ja kastmeid. Ka juuri võib toidu maitsestamiseks kasutada.
Samuti kasutatakse ürdilikööride valmistamisel.
Euroopas muutus kikkaputke kasvatamine populaarseks 15. sajandil katkuepideemiate ajal, sest usuti, et kikkaputke jäme juur aitab katku ravida. Samuti usuti kikkaputke aitavat ka kurjade vaimude, musta maagia ja marutõbiste loomade vastu.
Kikkaputk võib esile kutsuda fototoksilist reaktsiooni ja tekitada nahapõletikku, seetõttu tasub temaga ettevaatlik olla.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Harilik kikkaputk, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.