Hüpertensioon

See artikkel räägib püsivalt kõrgenenud vererõhust; hüpertensiooni all mõistetakse ka kõrgenenud rõhku muudes elundites.)

Eristatakse essentsiaalset hüpertensiooni ehk kõrgvererõhktõbe ja sekundaarset hüpertensiooni.

Piirväärtuseks inimesel on süstoolne üle 140 mm Hg ja diastoolne üle 90 mm Hg. Põhjuseks võib olla veresoonte ahenemine, neeru- ja kesknärvisüsteemi haigused. Vererõhk kasvab vanemas eas ja on seotud nii pärilike tegurite kui eluviisidega. Piirates suitsetamist, tehes füüsilist tööd, tarbides vähem soola, loomseid rasvu ja alkoholi võib vererõhu tõusu peatada või isegi langetada. Vererõhku võivad tõsta ka mõned muude haiguste raviks tarvitatavad arstimid.

Keskmiseks piirväärtuseks koertel ja kassidel on süstoolne üle 160 mm Hg ja diastoolne üle 100 mm Hg. Keskmine süstoolne vererõhk üle 200 mm Hg vajab kohe ravi.

Hüpertensiooni põhjuseks koertel ja kassidel on neeruhaigused, hüperadrenokortitsism, kilpnäärme haigused, diabetes mellitus, maksa haigused, krooniline aneemia ja mõned ravimid (erütropoetiin, glükokortikosteroidid). Geriaatrilistel koertel ja kassidel on hüpertensiooni peamiseks põhjuseks neeru haigused. Koertel ja kassidel esineb sagedamini sekundaarset hüpertensiooni.

• Hüpotensioon
• Vererõhk

• Henik et al. How to Obtain a Blood Pressure Measurement. Clin Tech Small Anim Pract 20:144-150 2005
• Acierno, M., Labato, M.A., Hypertension in Renal Disease: Diagnosis and Treatment. Clin Tech Small Anim Pract 20:23-30 2005