Gestapo

Riiklik Salapolitsei

Gestapo peakorter Prinz-Albrecht-Straßel Berliinis (1933)
Lühend	Sipo
Asutatud	26. aprillil 1933
Tegevuse lõpetanud	8. mail 1945
Eesmärk	riikliku julgeoleku tagamine
Peakorter	Prinz-Albrecht-Straße 8
Asukoht	Berliin
Tegevuspiirkond	Saksa Riik
Juht	Rudolf Diels (1933–1934) Reinhard Heydrich (1934–1942) Heinrich Müller (1942–1945)
Emaorganisatsioon	Riigi Julgeoleku Peaamet
Töötajad	32 000 seisuga 1944

Gestapo moodustati 26. aprillil 1933 Preisimaa siseministri Hermann Göringi korraldusel senise Berliinis asunud Berliini Politseipresiidiumi I osakonna baasil. Pärast Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) valimisvõitu 1933. aastal sai selle liider Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks ning algas NSDAP parteiliste ja riiklike julgeolekuasutuste sümbioos ning kokkusulamine reorganiseerimise ja liitmise teel. Repressioonide kõrgajal alates 1939. aastast tegutses Gestapo Riigi Julgeoleku Peaameti (RSHA) IV osakonnana. Kuna Gestapo oli oma ülesehituselt ning alluvuselt nii riiklik kui ka parteiline asutus, olid auastmetena ja ametikoha nimetustena kasutusel tsiviilpolitseis käibel olevad nimetused.

Nürnbergi protsessil kuulutati Gestapo kuritegelikuks organisatsiooniks.

• Rudolf Diels, 26. aprill 1933 – 1. aprill 1934
• SS-Obergruppenführer ja politseikindral Reinhard Heydrich, 1934–1942
• SS-Gruppenführer ja politsei kindralleitnant Heinrich Müller, 1942–1945

1933

Esialgu oli Gestapo ainult ühe suurema ja Saksamaa-keskse Saksamaa liidumaa Preisimaa (halduskeskus Berliin) siseministeeriumi politsei allosakond 1A, mille juhiks oli Rudolf Diels ja üldjuhiks Preisimaa siseminister Hermann Göring. Koosseisu kuulus 50 töötajat.

Samal ajal võimule tulnud NSDAP julgeolekuteenistuse juht Heinrich Himmler (Reichsführer-SS und Politzeipresident) koondas julgeolekuteenistuse alluvusse (või allutas oma mõjule, suunates riigis valitseva parteina oma parteiliikmeid liidumaade politseiteenistustesse juhtivatele ametikohtadele) kõigi teiste Saksamaa liidumaade poliitilise politsei üksused.

Baieri poliitilise politsei komandör Heinrich Himmler võttis aastail 1933–1934 üle enamiku liidumaade (Hamburgi, Württembergi, Badeni, Anhalti ja Hesseni, Bremeni, Oldenburgi, Saksimaa ja Braunschweigi) poliitilise politsei juhtimise. 1934. aasta aprillis nimetas Göring Himmleri Preisimaa Gestapo inspektoriks.

1936

Saksamaa korrakaitseorganid reorganiseeriti ning kõik Saksamaa liidumaade politseiasutused ei allunud enam kohalike liidumaade siseministeeriumidele, vaid otse SS-i riigifüürerile ja Saksa Politsei juhile (Reichsführer SS und Chef der Deutschen Polizei) Heinrich Himmlerile. Kriminaalkuritegevuse ja riigivastaste kuritegudega tegelevad politseiasutused – kriminaalpolitsei – kriminalpolitzei ja poliitiline politsei – Gestapo ühendati Julgeolekupolitsei (Sicherheitspolizei (Sipo)) nime all. Otseselt poliitiliste vastastega tegeles Riigi Julgeoleku Peaameti II osakond, mille juht oli Heinrich Müller, ja JP Peaameti juhiks määrati Reinhard Heydrich, kes tol ajal Saksamaal levinud kohakaasluse alusel oli nii riikliku julgeolekuameti kui ka seni veel eraldiseisva partei alluvuses oleva parteilise julgeoleku Julgeolekuteenistuse (SD) eest vastutavate ametkondade juht.

Gestapo koosseis, millesse kuulusid kõikide Saksamaa liidumaade poliitiliste politseiasutuste töötajad, oli ligikaudu 4200 inimest.

Gestapo organisatsioon, 1939

• Kantselei (mis tegeles ka kaadriküsimustega ja millele allus ka Gestapo sisevangla) ja 5 osakonda:

Osakond IV-A

• Natsionaalsotsialismivastased poliitilised liikumised – marksistid, kommunistid, reaktsionäärid, liberaalid; ülem SS-Standartenführer Fridrich Panzinger
  • IV-A-1 – kommunistid, marksistid, salaorganisatsioonid, sõjakuriteod, patsifistlikud organisatsioonid, ebaseaduslik ja vaenulik propaganda; ülem SS-Sturmbannführer Kurt Lindow
  • IV-A-2 – võitlus sabotaažiga, diversioonidega tööstuses ja transpordil, vastuluure, raadiomängud välisriikide luureorganisatsioonide keskustega Saksa natsionaalsotsialismi ja vastupanuliikumiste väljaselgitamiseks Saksamaal ja okupeeritud riikides; ülem SS-Sturmbannführer Kurt Geißler
  • IV-A-3 – tegutses opositsiooniliste liikumiste, parempoolsete parteide, monarhistide (Hohenzollernite ja Habsburgide aadliopositsiooni pooldajate), Gregor Strasseri "Musta Rinde", Raudkiivri (Stahlhelmi) liikmete, liberaalide ning emigrantide jälgimisega; ülem SS-Sturmbannführer ja Kriminaldirektor Willy Litzenberg
  • IV-A-4 – Saksa Riigi ja NSDAP juhtkonna kaitse ja valveteenistus, varjatud jälgimine, eriülesanded, kurjategijate tagaotsimine ja jälitamine; ülem SS-Sturmbannführer ja Kriminaldirektor Franz Schulz
  • IV-A-5
  • IV-A-6

Osakond IV-B

• Roomakatoliku kiriku poliitiline tegevus, samuti protestantliku kiriku ja ususektide tegevus, juudid ja vabamüürlased, sektid; ülem SS-Sturmbannführer Albert Hartl
  • IV-B-1 – kiriku poliitikategelased, katoliiklased; ülem SS-Sturmbannführer ja Regierungsrat Erich Roth
  • IV-B-2 – kiriku poliitikategelased, protestandid; ülem SS-Sturmbannführer ja Regierungsrat Erich Roth
  • IV-B-3 – teised kirikud, vabamüürlased; ülem Otto-Wilhelm Wandesleben
  • IV-B-4 – juudiküsimused: juutide evakueerimine ja nende vara konfiskeerimine (aastast 1943), Saksa kodakondsuse äravõtmine (aastast 1944), Wannsee protokoll; ülem SS-Sturmbannführer Adolf Eichmann
  • IV-B-5

Osakond IV-C

• Kaitseinterneerimised, tõkendvangistus, trükisõna, parteivastaste kirjanduse võetused, parteiasjad, toimikute koostamine, keskkartoteek, NSDAP-sisese opositsiooni kontroll ja jälitus; ülem SS-Obersturmbannführer ja Oberregierungsrat Fritz Rang
  • IV-C-1 – infotöötlus, peakartoteek, infoteenistus, välismaalaste jälgimine, viisaosakond; ülem Polizeirat Paul Matzke
  • IV-C-2 – tõkendvangistus (Schutzhaft), õigus ilma kohtuotsuseta isikuid kinni pidada ja paigutada koonduslaagrisse või vanglasse (võrdle NSV Liidu NKVD Erinõupidamine); ülem SS-Sturmbannführer, Regierungs- ja Kriminalrat Emil Berndorff
  • IV-C-3 – pressi ja trükinduse jälgimine; ülem SS-Sturmbannführer ja Regierungsrat Ernst Jahr
  • IV-C-4 – NSDAP liikmete jälgimine; ülem SS-Sturmbannführer ja Kriminalrat Kurt Stage

Osakond IV-D

• Saksamaal asuvate võõrtööliste jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimine välismaal ja okupeeritud territooriumitel
  • IV-D-1 – Saksamaal elavate tšehhide ja slovakkide jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimine Böömimaa ja Määrimaa Protektoraadis, Jugoslaavias ja Kreekas; ülem Gustav Jonak, 1942. aasta septembrist SS-Sturmbannführer Bruno Lettow, novembrist 1943 SS-Obersturmbannführer Kurt Lischka
  • IV-D-2 – Saksamaal elavate poolakate jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimine Kindralkubermangus (okupeeritud Poolas); ülem Regierungsrat Karl Thiemann, alates 1941. aasta juulist SS-Obersturmbannführer ja Oberregierungsrat Joachim Deumling, 1943. aasta juulist SS-Sturmbannführer ja Regierungsrat Harro Thomsen
  • IV-D-3 – Saksamaal elavate NSV Liidu kodanike jälgimine ja vastuluurealane töö
  • IV-D-4 – Saksamaal elavate prantslaste, belglaste, hollandlaste, norralaste ja taanlaste jälgimine ja vastuluurealane töö, Gestapo allasutuste töö jälgimine okupeeritud territooriumidel (Prantsusmaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Elsass, Lotring, Norra, Taani); ülem Bernhard Baatz
  • IV-D-5 – Gestapo allasutuste töö jälgimine okupeeritud NSV Liidu territooriumil, politseiliste ja haldusnormatiivaktide väljatöötamine; agentuurtöö nõukogudevastastes organisatsioonides (Venemaa Rahvaste Vabastamise Komitee, Turkestani Rahvuskomitee jt); Riigi Julgeoleku Peaameti piirkondlikud asutused okupeeritud piirkondades
  • IV-D-6 – Saksamaal asuvate võõrtööliste jälgimine

Osakond IV-E

• Vastuluure välisluurete vastu, kes tegutsesid Saksamaa territooriumil, välisriikide diplomaatiliste ja kaubandusesinduste vastu; ülem Walter Huppenkothen
  • IV-E-1 – vastuluure üldised küsimused, ülddirektiivide ettevalmistamine vastuluurealasest tööst riikliku tähtsustega objektidel; andis eksperthinnanguid riigireetmise kuriteokoosseisu kohta, riigisaladuse avalikustamisel ja edastamisel
  • IV-E-2 – vastuluure majandusluure alastes küsimustes
  • IV-E-3 – vastuluure Läänes asuvate riikide luuretegevusele
  • IV-E-4 – vastuluure Põhjas asuvate riikide luuretegevusele
  • IV-E-5 – vastuluure Idas asuvate riikide luuretegevusele
  • IV-E-6 – vastuluure Lõunas asuvate riikide (Slovakkia ja Böömimaa (Tšehhi), Balkani riigid, Ungari, Itaalia, Hispaania ja Lõuna-Ameerika riigid) luuretegevusele; ülem Wilhelm Schmitz

Osakond IV-F

• IV F/Grenzpolitzei – piiripolitsei, passid, isikutunnistused, politsei välismaalaste järelevalveks
  • IV-F-1 – piiripolitsei
  • IV-F-2 – passidega seotud asjaajamine
  • IV-F-3 – isiku tuvastamine ja isikut tõendavad dokumendid
  • IV-F-4 – välisriikide politseiga seonduvad küsimused ja piiriga seotud üldküsimused
  • IV-F-5 – viisade keskasutus (L-219)

• IV osakonna ülemale allus eraldi grupp "Referaat N", mis kontrollis ja tsentraliseeris kogutud luureandmeid.

1944

Pärast sõjaväeluure Abwehri likvideerimist ja selle töötajate liitmist RSHA ehk Riigi Julgeoleku Peaametiga loodi kolm peaosakonda: üldosakond, poliitiline politsei ja sõjaväeline kaitsepolitsei (Abwehrpolizei).

1945

Koosseis (koos okupeeritud maade asutustega) oli ligikaudu 40 000 töötajat.

Vaata ka Relva-SS-i ja Wehrmachti auastmete võrdlust.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Gestapo

• Must Kapell
• 20. juuli vandenõu