Poliitiline Politsei (lühend PolPol) oli Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra kaitsel 1924–1940 tegutsenud amet.
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2008) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Asutatud | 1924 |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 1940 |
Peakorter | Tallinn |
Asukoht | Pagari tänav 2 |
Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
Emaorganisatsioon | Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus/ Politseivalitsus/ Politseitalitus |
See artikkel on Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra kaitsel 1924-1940 tegutsenud asutusest; riigikorda, riigi valitsemisviisi või riiklikku terviklikkust kaitsva institutsiooni kohta vaata artiklit Poliitiline politsei. |
1920. aastal asutatud kaitsepolitsei nimetati pärast 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatset ümber poliitiliseks politseiks, mille ülesandeks oli Eesti riikluse vastu suunatud konspiratiivse tegevuse väljaselgitamine ja vastuluure.
Eesti Vabariigi korrakaitse-, kriminaalkuritegevuse ja poliitiliste kuritegudega jälitamise ja avastamisega tegelevad politseiharud koosnesid 1924. aastast ühise Politsei Peavalitsuse juhtimise all olevast kolmest harust: välis-, kriminaal- ja poliitilisest politseist. Esimestel aastatel oli igaühel neist oma peavalitsus. Politsei Peavalitsuse hilisemad nimed olid Politseivalitsus (tegutses 1929–1938) ja Politseitalitus (1938–1940).
Politsei kõrgem juht oli politseidirektor, tema abi oli politsei abidirektor, Politsei Peavalitsuse osakonnajuhataja oli politseiinspektor. Poliitilise politsei jaoskondi juhtisid komissarid ning abikomissarid.
Aastatel 1925–1930 oli Poliitilise Politsei tegevus passiivne. 3. aprillil 1930 aga lasti Tallinnas maha Vabadussõja kangelane, 1924. aasta mässu mahasurumist juhtinud kindral Johan Unt, see traagiline juhtum aktiviseeris polpolile tööd Eesti riigikorra vastastega.
Aastail 1918–1925 moodustasid maakonnad koos maakonnalinnaga politseiringkonna (politseivalitsus).
Alates 1925. aastast allusid kohalike prefektuuride komissarid kohtadel Politsei Peavalitsuse abidirektorile ning tema alluvuses olevale poliitilise politsei inspektori aparaadile. Poliitilise politsei organisatsioon koosnes 220 mehest, viiendik neist asus Tallinnas.
Alates 20. oktoobrist 1939 määrati poliitilise politsei komissaride tegevuspiirkonnad ja asukohad järgmiselt:
Poliitilise politsei komissarid kohalikes prefektuurides:
Kui pöördeoht Eestis juba päevselge oli, otsis kriminaalpolitsei 16. juunil 1940 Pärnust puhkuselt üles vastuluure ja tsensuuri eest vastutava vanemassistendi Villem Tamme ja toimetas ta politsei peavalitsusse. Algas polpoli dokumentide hävitamine. 21. juunil 16.30 ilmusid Oleviste kiriku ette kaks Nõukogude Punaarmee tanki ja veoautot.
Ainukest «reaalset vastupanu» punaarmeelastele ja 20 viinastunud «revolutsionäärile» osutas Boris Nykänen, kes polpoli aknast hüüdis: «Kaltsakate korraldustele me ei allu!» Nõukogude saatkonna «TASS-i korrespondendi» Pjotr Izmestjevi juhtimisel saabusid viis mundris NKVD[küsitav] ohvitseri. Meestelt võeti relvad. Järgmisel päeval arreteeriti ja jäid kadunuks Kaitsepolitsei asedirektor Konstantin Kirsimägi ja komissar Julius Edesalu. Siseministri asetäitja August Tuulse sooritas koos abikaasa Nelliga enesetapu.
23. juunil 1940 kutsuti politseidirektor Johan Sooman Nõukogude saatkonda Pikale tänavale jutuajamisele Andrei Ždanoviga. Polpoli 11 veel arreteerimata ametnikku olid peakorteris Punaarmee, NKVD ja RO meeste valve all. Polpoli uueks ülemaks määrati Hans Grabbe, ametnikele tuttav kui juudi kultuuriühingu Licht aktivist Hasa Hoff, andis korralduse ruumist lahkumata uurida sidepataljoni relvastatud vastuhakku.
Vabariigi valitsuse otsusega 29. juunist vabastati ametist poliitilise politsei komissari kohusetäitja Pärnus Rudolf Uus. 31. juulist 1940 aastal vabastati siseministri poolt ametist kaitseseisukorra seaduse § 12 p. 2 põhjal: poliitilise politsei komissar Tartust Albert Ojasoon, poliitilise politsei komissar Petseris Eduard Kapsta, poliitilise politsei abikomissar Tallinnas Sulev Järvits, poliitilise politsei vanem assistent politseitalituses Villem Tamm, poliitilise politsei vanem assistent poliitilise politsei komissari juures Tallinnas Elmar Varte, poliitilise politsei vanem assistent poliitilise politsei komissari juures Tallinnas Hans Pipar, poliitilise politsei vanem assistent poliitilise politsei komissari juures Tallinnas Valter-Eduard Rõigas, poliitilise politsei vanem assistent poliitilise politsei komissari juures Tallinnas Artur Nõgu, poliitilise politsei Tallinna komissari sekretär Aleksander Läve, agent poliitilise politsei komissari juures Tallinnas Jaan Põldoja, poliitilise politsei inspektor Tanel Võhma
1. augustist 1940 vabastati ametist kaitseseisukorra seaduse § 12 p. 2 põhjal: poliitilise politsei komissar Narvas Märt Masvere, poliitilise politsei vanem assistent Valgas Johan Mägi, poliitilise politsei assistent Valgas Herbert Kompus, poliitilise politsei assistent Valgas August Nurmeta, poliitilise politsei agent Valgas Juhan Visnapuu, .
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Poliitiline Politsei, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.