Futbol Club Barcelona (katalaani hääldus: ( kuula)), tihti ka Barcelona või Barça, lühendatult FCB, on elukutseliste jalgpalliklubi Barcelonas Kataloonias.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2023) |
Täisnimi | Futbol Club Barcelona | ||
---|---|---|---|
Hüüdnimi | Barça Blaugrana (sinine-kastanpruun) | ||
Lühend | FCB; Barça | ||
Asutatud | 29. november 1899 | ||
Väljak | Camp Nou, Barcelona | ||
Mahutavus | 99 354 | ||
President | Joan Laporta | ||
Peatreener | Xavi | ||
Liiga | Primera División | ||
2020–2021 | Primera División, 3. koht | ||
Internet | Klubi koduleht | ||
|
FC Barcelona aktiivsed osakonnad | ||
---|---|---|
Jalgpall (Mehed) | Jalgpall B (Mehed) | Jalgpall U19 (Mehed) |
Jalgpall (Naised) | Jalgpall B (Naised) | Rannajalgpall |
Korvall | Korvall B | Ratastoolikorvpall |
Käsipall | Rulluisuhoki | Jäähoki |
Ragbi liit | Ragbi liiga | Saalijalgpall |
Klubi asutas 1899. aastal grupp šveitsi, inglise ja katalaani jalgpallureid, seda juhtis šveitslane Joan Gamper. Klubi on saanud Kataloonia kultuuri ja katalanismi sümboliks, seepärast ka klubi moto "Més que un club" (rohkem kui klubi). Erinevalt paljudest teistest klubidest on FC Barcelona omanikeks fännid ja toetajad. Klubi hümn on Jaume Picase ja Josep Maria Espinàse kirjutatud "Cant del Barça".
2016. aasta seisuga oli klubi väärtuselt maailmas teine sporditiim (esimene oli Madridi Real) ja selle väärtuseks hinnati 3,56 miljardit dollarit. Hooajal 2014/15 oli Barcelona 560,8-miljonilise aastase käibega müügitulu poolest samuti Madridi Reali järel maailmas teisel kohal. 2018. aastal oli klubi käive 990 miljonit eurot ja 2019. aastal prognoositakse selleks 1,047 miljardit eurot, millega sellest saab esimene spordiklubi, kelle aastane käive ületab miljardi euro piiri.
Barcelona on võitnud 26 korda La Liga ning võitnud 30 Hispaania karikat, 13 Hispaania superkarikat, 3 Eva Duarte karikat ja 2 Hispaania liigakarikat. Rahvusvahelises jalgpallis on Barcelona võitnud 5 korral UEFA Meistrite Liiga, korra Euroopa meistrite karikavõistlused ja 4 korral UEFA karikavõitjate karika, 5 Euroopa superkarikat, 3 Messilinnade karikat ja 3 jalgpalliklubide maailma karikat. Rahvusvahelise Jalgpalli Ajaloolaste ja Statistikute Liidu (IFFHS) klubide maailma edetabelis on FC Barcelona olnud esikohal 1997., 2009., 2011., 2012. ja 2015. aastal. UEFA klubide koefitsienditabelis hoidis Barcelona 2016. aasta 15. septembri seisuga kolmandat kohta.
Barcelonal on pikaaegne konkurents Madridi Realiga; nendevahelisi mänge kutsutakse El Clásico. Linnarivaali Espanyoliga kohtumisi kutsutakse Derbi barceloní.
Barcelona on üks maailma kõige rohkem toetatumaid jalgpalliklubisid. Klubi omab sporditiimide seas suurimat sotsiaalmeedia jälgijate arvu maailmas. Barcelona mängijad on võitnud rekordilise arvu auhindu Ballon d'Or (11) ning rekordilise arvu FIFA aasta jalgpalluri auhindu (7). 2010. aastal tegi klubi ajalugu, olles esimene klubi, kelle kolm akadeemia mängijat (Xavi, Iniesta ja Messi) hõivasid Ballon d'Ori kolm kõrgeimat kohta. See oli ennenägematu saavutus ühe jalgpallikooli jaoks.
Barcelona on Madridi Reali ja Athletic Bilbao kõrval üks kolmest Hispaania kõrgliiga asutajast, kes pole kunagi kõrgliigast välja langenud. 2009. aastal sai Barcelonast esimene Hispaania klubi, kes on võitnud nii La Liga, Copa del Rey kui ka UEFA Meistrite Liiga ühel hooajal, samuti esimene klubi maailmas, kes on võitnud kuus karikat kuuest võimalikust karikast ühe aasta jooksul (lisaks eelnevale kolmele karikale ka Hispaania superkarikas, Euroopa superkarikas ja Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused). 2011. aastal tuli Barcelona uuesti Euroopa meistriks ja võitis 5 karikat ühe aasta jooksul. Seda Barcelona tiimi, mis jõudis järjest kuude Meistrite Liiga poolfinaali ja võitis 14 karikat Pep Guardiola juhendamisel, peab nii mõnigi spordiasjatundja läbi aegade parimaks tiimiks. 2015. aasta juunis sai Barcelonast esimene Euroopa tiim, kes on võitnud kõik kolm suurt karikat ühel hooajal vähemalt kaks korda.
2012. aasta suvel võttis Pep Guardiolalt juhendamise üle klubi toonane abitreener Tito Vilanova. 2012–13 hooajal võitis Barcelona Hispaania kõrgliiga rekordilise 100 punktiga.
Vilanova astus hooaja lõpus haiguse tõttu tagasi ja ametisse palgati argentiinlasest peatreener Gerardo Martino. 2013–14 hooajal jäädi liigas Madridi Atlético järel teiseks ja Copa del Rey finaalis kaotati Madridi Realile.
2014. aasta suvel vallandati Martino ja uueks peatreeneriks määrati klubi endine mängija Luis Enrique. 2014–15 hooajal võitis Barcelona nii La Liga, Copa del Rey kui ka Meistrite Liiga. Liiga võideti 92 punktiga, Copa del Rey finaalis alistati Athletic Bilbao ja Meistrite Liiga finaalmängus oldi üle Juventusest skooriga 3:1.
2015–16 hooajal võitis Barcelona taas La Liga, seekord 91 punktiga. Copa del Rey finaalis alistati Sevilla lisaajal skooriga 2:0.
2016–17 hooaeg oli viimane peatreener Luis Enriquele, meeskond võitis 27. mail Hispaania karika finaalis Alavési 3:1.
30. mail 2017 määrati klubi uueks peatreeneriks Ernesto Valverde. 3. augustil 2017 liitus Barcelona mängija Neymar maailmarekordilise summa 222 miljoni euro eest Prantsusmaa kõrgliiga klubiga Paris Saint-Germain. 25. augustil 2017 ostis Barcelona 20-aastase prantsuse mängija Ousmane Dembélé Dortmundi Borussiast tollase klubirekordilise 105 miljoni euro eest.
6. jaanuaril 2018 liitus Barcelonaga 160 miljoni euro eest Brasiilia poolkaitsja Philippe Coutinho. Coutinho on senini Barcelona kõige kallim ja maailma kalliduselt teine tehing jalgpalli ajaloos.
Klubi esimene embleem oli Barcelona linna vapp. See oli rombikujuline ja jagatud neljaks. Vapi ülaosas oli kroon ja nahkhiir. Seda ümbritses kaks oksa, millest üks oli loorberipuu oks ja teine palmipuu oks.
Embleemi ei muudetud kuni 1910. aastani. Kui Joan Gamper päästis klubi 1908. aastal tõsisest kriisist, otsustati klubile luua uus eriline embleem. Barcelona korraldas uue embleemi disainimiseks konkursi oma liikmete seas. Võitja oli Carles Comamala, kes mängis Barcelona meeskonnas aastatel 1903–1912. Ta oli ise tol ajal meditsiinitudeng ning tegeles ka kunstiga. Comamala disainitud embleemi kannab Barcelona väikeste muudatustega tänapäevalgi.
Tänapäeva embleem on kausikujuline, mille ülaosa on jagatud kaheks veerandiks. Vasakul on Püha Jüri rist ja paremal punased ja kollased jooned, mis sümboliseerivad Barcelonat ning Katalooniat. Embleemi keskel on kollane riba, mille peal ilmuvad klubi initsiaalid "FCB". Alaosas on pall ning Barça värvid sinine ja punane.
Punane ja sinine värv on ilmunud Barcelona särgil üle saja aasta. Klubi on tuntud kui Blaugrana, mis viitab katalaani keelest tõlgituna just eelnevatele värvidele. Barcelona mängupüksid olid klubi ajaloo esimese kümne aasta jooksul valged. Need vahetati mustade pükste vastu ja alates kahekümnendatest on nad sinised.
Ajavahemik | Mänguvormi tootja | Särgipartner |
---|---|---|
1982–1992 | Meyba | – |
1992–1998 | Kappa | |
1998–2006 | Nike | |
2006–2011 | UNICEF | |
2011–2013 | Qatar Foundation / UNICEF | |
2013–2014 | Qatar Airways / Intel / UNICEF | |
2014–2016 | Qatar Airways / Intel / UNICEF / Beko | |
2016–2017 | Qatar Airways / Intel / UNICEF / Beko / Gatorade | |
2017– | Rakuten / Intel / UNICEF / Beko / Gatorade |
Camp de la Indústria oli Barcelona jalgpalliklubi staadion aastatel 1909–1922. Staadion avati 14. märtsil 1909. La Indústria mahutas kuni 6000 pealtvaatajat.
Barcelona mängis enne Camp Nou ehitamist Les Cortsi staadionil, kuid 1950. aastatel jäi see liiga väikeseks ja otsustati rajada uus staadion.
Camp Nou asub Hispaanias Kataloonias.
Kui staadion ehitati, puudus sellel nimi. Rahvas hakkas seda kutsuma camp nou'ks (katalaani keeles 'uus väljak'). Barcelona juhtkond ei suutnud nime valikul kokkuleppele jõuda ning esialgne nimi jäigi püsivaks.
Camp Nou avati 24. septembril 1957. Esimese mängu staadionil pidas Barcelona Varssavi Legiaga. Mäng lõppes võõrustajate 4:2 võiduga.
1982. aastal mahutas Camp Nou 120 000 pealtvaatajat, praeguste uuenduste järel on mahutavus 99 354. See teeb Barcelona kodustaadionist Euroopa suurima staadioni. Camp Nou kuulub Euroopa jalgpalliliidu UEFA reitingus viie tärni jalgpallistaadionide nimistusse.
Camp Noul on toimunud ka 1992. aasta suveolümpiamängud ja 1998–1999 hooaja Meistrite Liiga finaal Manchester Unitedi ja Müncheni Bayerni vahel.
Klubi toetajaid kutsutakse selliste hüüdnimedega nagu Culés, Barcelonistas, Blaugranes või Azulgranas.
Hispaania elanikkonnast arvatakse olevat 25% Barcelona toetajad. Selle arvuga ollakse teisel kohal peale Madridi Reali (32%). Uuringute kohaselt on Barcelona Euroopas fännide jaoks lemmik teisevalikuline klubi.
Klubi liikmete arv tõusis 2003–04 hooajal 100 000-lt 170 000-le 2009. aasta septembris. Tõusu suureks põhjuseks usutakse olevat Ronaldinho mõju ja toonase Barcelona presidendi Joan Laporta strateegiat keskenduda Hispaania ja Inglismaa internetimeediale.
2015. aasta seisuga on üle maailma 1267 registreeritud Barcelona fänniklubi, mida kutsutakse katalaanikeelse sõnaga penyes (toetajad). Fänniklubid saavad Barcelonat külastades toetusi, kui nad reklaamivad klubi oma asukohas.
Barcelonal on maailma spordiklubidest kõige rohkem jälgijaid sotsiaalmeedias. Neil on 2017. aasta mai seisuga üle 100 miljoni Facebooki fänni. Klubi toetajate hulka kuuluvad ka paavst Johannes Paulus II, kes oli auliige, ja endine Hispaania peaminister José Luis Rodríguez Zapatero.
Barcelona hooaja keskmine staadioni külastatavus on Euroopas Dortmundi Borussia järel teisel kohal.
Seisuga 2. veebruar 2022
Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.
|
|
Euroopa meistrite karikas ja UEFA Meistrite Liiga
Messilinnade karikas
Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused
Kõige rohkem mänge Barcelona meeskonnas on mänginud Messi (778). Samuti on ta mänginud Barcelonas kõige rohkem liigakohtumisi (505). Andrés Iniesta on 652 mänguga teisel kohal ja Lionel Messi 614 mänguga kolmandal kohal.
Barcelona kõigi aegade parim väravakütt on Messi 672 väravaga (arvestatud ka sõpruskohtumisi). 2012. aastal ületas Messi Paulino Alcántara rekordi (369 väravat), mis kehtis 87 aastat. Samuti on Messi Barcelona parim väravakütt ametlikes mängudes (533 väravat), Euroopas (100 väravat), rahvusvahelistel turniiridel (105 väravat) ja hoiab rekordit La Ligas 368 väravaga. Peale Messi on veel neli mängijat löönud klubi meeskonnas Hispaania kõrgliigas 100 väravat, need on: César (192 väravat), László Kubala (131 väravat), Samuel Eto'o (108 väravat) ja Luis Suárez (100 väravat). Josep Samitier on 65 väravaga klubi suurim skoorija Copa del Reys.
Kõige rohkem väravaid on ühes liigamängus löönud László Kubala. Ta lõi 1952. aastal Sporting de Gijóni vastu seitse väravat. Messi lõi 2012. aastal Meistrite Liigas rekordilised viis väravat Leverkuseni vastu. Eulogio Martínez lõi 1957. aastal karikamängus klubirekordilised seitse väravat Madridi Atlético vastu.
Lionel Messi on löönud Barcelona meeskonnas ka kõige rohkem väravaid karistuslöökidest (28).
Barcelona väravavahid on võitnud rekordilise arvu Zamora karikaid (20). Antoni Ramallets ja Víctor Valdés võitsid mõlemad viis karikat, mis on selle auhinna rekord. Valdés lasi endale Barcelona karjääri jooksul lüüa 0,832 väravat mängu kohta. Samuti omab ta Barcelona meeskonnas suurimat perioodi väravat sisse laskmata (896 minutit)
Kõige edukamad Barcelona mängijad on Andrés Iniesta ja Lionel Messi (30 karikat), 2015. aastal ületasid nad Xavi endise rekordi (25 karikat).
Barcelona on esimene tiim Hispaania jalgpalli ajaloos, kes suutnud võita viis karikat ühel hooajal (1951–1952). Barcelona on ka ainuke Euroopa klubi, kes on mänginud jalgpalli Euroopa turniiridel igal hooajal alates aastast 1955.
2009. aasta 18. detsembril sai Barcelonast esimene tiim, kes on võitnud kuus karikat ühe aasta jooksul.
6. jaanuaril 2017 ostis Barcelona Philippe Coutinho Liverpoolist 140 miljoni euro eest, tegemist on klubirekordilise ostuga.
2010. aastal hindas Forbes FC Barcelona väärtuseks ümardatult 752 miljonit eurot (1 miljard dollarit). Sellega olid nad maailma jalgpalliklubide seas neljandal kohal Manchester Unitedi, Madridi Reali ja Arsenali järel. Nimekiri koostati lähtudes 2008–09 hooaja majandustulemustest. Barcelona tulu oli samal perioodil 366 miljonit eurot Deloitte'i andmetel. 366 miljoniga oldi teisel kohal peale Madridi Reali, kelle tulu oli 401 miljonit eurot.
2013. aastal hindas Forbes Barcelona väärtuseks 2,6 miljardit dollarit, millega tõusti nimekirjas kolmandale kohale Madridi Reali ja Manchester Unitedi järel.
2014. aastal hindas Forbes klubi väärtuseks 3,2 miljardit dollarit ja Deloitte'i andmetel oli tulu 484,6 miljonit eurot.
Nagu Madridi Reali, Athletic Bilbaod ja Osasunat omavad ka Barcelona jalgpalliklubi fännid ja toetajad. Pole võimalik osta Barcelona kuuluvust, vaid ainult klubi liikmesust. Barcelona liikmeid kutsutakse katalaanikeelse sõnaga socis, mis tähendab partnereid. Liikmed valivad Barcelonale hääletuse teel presidendi. 2016. aasta seisuga on Barcelonal 140 000 liiget.
Esimene Barcelona peatreener oli klubi asutaja Joan Gamper, kes oli ametis 15 aastat (1902–1917). Kõige rohkem tiitlivõistluste võite on Barcelona jalgpalliklubi saanud perioodil, kui peatreener oli Pep Guardiola (14).
Peatreenerid viimase 34 aasta jooksul:
Nimi | Ametiaeg | Karikaid |
---|---|---|
Johan Cruijff | 1988–1996 | 11 |
Carles Rexach | 1996–1996 | 0 |
Bobby Robson | 1996–1997 | 3 |
Louis van Gaal | 1997–2000 | 4 |
Llorenç Serra Ferrer | 2000–2001 | 0 |
Carles Rexach | 2001–2002 | 0 |
Louis van Gaal | 2002–2003 | 0 |
Radomir Antić | 2003–2003 | 0 |
Frank Rijkaard | 2003–2008 | 5 |
Pep Guardiola | 2008–2012 | 14 |
Tito Vilanova | 2012–2013 | 1 |
Gerardo Martino | 2013–2014 | 1 |
Luis Enrique | 2014–2017 | 9 |
Ernesto Valverde | 2017–2020 | |
Quique Setién | 2020 | |
Ronald Koeman | 2020–2021 | 1 |
Xavi | 2021– | 1 |
Esimene Barcelona president oli Walter Wild. Barcelona praegune president on Josep Maria Bartomeu, kes on ametis alates 2014. aastast.
Presidendid viimase 25 aasta jooksul:
Nimi | Ametiaeg | Karikaid |
---|---|---|
Josep Lluís Núñez | 1978–2000 | 27 |
Joan Gaspart | 2000–2003 | 0 |
Enric Reyna | 2003–2003 | 0 |
Joan Laporta | 2003–2010 | 12 |
Sandro Rosell | 2010–2014 | 8 |
Josep Maria Bartomeu | 2014– | 9 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: FC Barcelona |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article FC Barcelona, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.