Elevantlased

Elevantlased
India elevant (Elephas maximus) Melbourne'i Loomaaias
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Londilised Proboscidea
Sugukond	Elevantlased Elephantidae Gray, 1821

Elevantide hulka ei kuulu mammutid, kes kuuluvad sugukonda Mammutidae, ega sugukonda Gomphotheriidae kuuluvad perekonnad.

"Loomade elu" nimetab elevantideks kõiki londilisi, kuid see seisukoht pole üldtunnustatud. Üleüldse pole väljasurnud londiliste klassifikatsioon veel kindlaks muutunud.

Eristatakse elevandiperekondi Primelephas, Elephas, Loxodonta, Mammuthus, Stegodon, Stegodibelodon, Stegolophonodon ja Stegotetrabelodon. Neist kõik peale kahe on välja surnud.

Tänapäeval elab kolm elevandiliiki. Suurim nendest ja suurim maismaaimetaja üldse on aafrika elevant (Loxodonta africana). Sellest ainult pisut väiksem on india elevant (Elephas maximus). Kolmandat, kõige väiksemate isenditega liiki Loxodonta cyclotis peeti varem aafrika elevandi metsas elavaks alamliigiks, aga DNA analüüs näitas, et see on eraldi liik.

Tänapäeva elevantide mass on kuni 7,5 tonni ja kasv kuni 3,5 meetrit. Kõige suurem elevant oli pliotseenis elanud 5 m kõrgune lõunaelevant . Loomadel on mitmeti talitlev lont, võhad ja väga hõreda karvkihiga nahk. Ainult mammuti keha oli kaetud pika ja suhteliselt tiheda punakaspruuni karvastikuga.

Elevandid põlvnevad miotseenis ja pliotseenis elanud perekonnast Primelephas, mille nimi tähendabki esimest elevanti. Need loomad olid tänapäevastest elevantidest väiksemad ja neil oli neli võhka, kummaski lõualuus kaks. Ülejäänud elevandiperekonnad tekkisid 4–6 miljonit aastat tagasi.

Arvatakse, et elevantide eellane oli pooleldi veeloom. Kõigil elevantidel on tunnuseid, mis on omased veeloomadele: hea ujumisoskus ja hõre karvkate. Elevant suudab oma lonti hingamistoruna kasutades ujuda kuni 6 tundi järjest ja 50 km kaugusele.

Täiskasvanud emaelevandid elavad koos elevandikarjas, mille moodustavad harilikult neli kuni kaksteist emast ja lisaks veel noored elevandipojad , isaselevandid teevad oma igapäevaseid pikki toiduotsinguid ja toimetusi karjast eraldi.

Elevandipojad kaaluvad sündides 70 - 100 kilo.

Elevantide peamisteks tegevusteks looduses on jalutamine, söömine, joomine, puhastamine, suhtlemine ja lastekasvatus, perioodiliselt ka 'pulmakutsetele' vastamine ja paaritumine.

Anatoomia ja füsioloogia

Elevantide vereringesüsteemi hulka liigitatakse ka lümfisüsteem (ingl hemolymphatic system).

Isaselevandi sugutit loetakse maailma suurimate vaskuloosset tüüpi sugutite hulka: see võib kaaluda 25 kilogrammi ja vererõhu survel võib ulatuda pikkuses kuni 2 m.

Tänapäeva elevantidel on tüümus püramiidjas ja kahesagaraline.

Elevantidel puuduvad pleuraõõs ja sapipõis.

Täiskasvanud elevandi süda kaalub 20 kuni 30 kilo.

Elevandid loomaaias

Tallinna Loomaaias elab kolm elevanti: kaks emast Draay ja Fien ning isane Karl.

Kõik nad on üle 20 aasta vanad, sündinud vabas looduses ja jõudnud Tallinna Loomaaeda 1980. aastate teisel poolel.

• Elevant

• Jeffrey Moussaieff Masson ja Susan McCarthy, "Kui elevandid nutavad. Loomade tundeelu", inglise keelest tõlkinud Peeter Vissak, Kirjastus Kunst, 2004, ISBN: 9949407125
• Tiit Kändler, Need tundelised loomad, Horisont 4/2004, veebiversioon (vaadatud 29.12.2014.a.)
• Jeffrey Masson, Susan McCarthy, When Elephants Weep: The Emotional Lives of Animals, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 29.12.2014.a.)(inglise keeles)

Anatoomia ja füsioloogia

• Elephant Research and Education Center, Elephant Anatomy and Biology, veebiversioon (vaadatud 29.12.2014.a.)(inglise keeles)