2022–2024 Avdijivka Lahing

See artikkel räägib käimasolevast lahingust. 2017. aasta lahingu kohta vaata artiklit Avdijivka lahing (2017).

Sõditi Donbassi piirkonnas asuva Avdijivka linna pärast.

Avdijivka lahing
Osa Vene-Ukraina sõja idarindest Venemaa sissetungis Ukrainasse
Hävinud hoone Avdijivkas pärast Venemaa pommitamist, märts 2023
Toimumisaeg	21. veebruar 2022 – 17. veebruar 2024
Toimumiskoht	Avdijivka (ja külad selle ümber), Donetski oblast, Ukraina
Tulemus	Venemaa võit
Osalised
Venemaa  Ukraina
Väeüksused
Venemaa relvajõud 8. ühendarmee Venemaa õhuvägi Donbassi separatistid Ukraina relvajõud 47. brigaad 72. brigaad[viide?] 110. brigaad Ukraina õhuvägi Ukraina erioperatsioonijõud
Kaotused
Ukraina väitel: Rasked

Avdijivka on olnud Vene-Ukraina sõja eesliinil alates 2015. aastast. See oli 2017. aasta Avdijivka lahingu koht, mille tulemusel linn hävis, kuigi Ukraina väed hoidsid seda endiselt enda kontrolli all.

Lahingud algasid uuesti 21. veebruaril 2022, kui Venemaa president Vladimir Putin tunnustas Donetski Rahvavabariiki. Päevi hiljem, kui Venemaa tungis Ukrainasse, oli Avdijivka üks esimesi kohti, mida rünnati.

Varajane võitlus (21. veebruar – 17. aprill 2022)

Lahingud algasid 21. veebruaril 2022, kui Vene väed kõrvuti separatistidega jätkasid võitlust Avdijivkas.

Kui Venemaa alustas ametlikult sissetungi Ukrainasse, oli Avdijivka üks selle peamisi sihtmärke. 13. märtsil pommitasid Vene väed Avdijivka koksikeemiatehast, kuigi venelased süüdistasid Ukrainat selle saboteerimises. Ukraina riiklik politsei teatas 22. märtsil, et Venemaa kasutas Avdijivka pommitamisel Tornado-S MLRS-i, põhjustades väidetavalt tsiviilohvreid.

25. märtsil teatati, et Avdijivkas hukkus Aasovi pataljoni komandör Artem Murahhovskõi.

Eskaleerimine (18. aprill – 27. juuli 2022)

18. aprillil jätkas Venemaa oma sissetungi Ida-Ukrainasse, pommitades ja rünnates Avdijivkat. Umbes 2000 Avdijivka elanikku olid sunnitud maa alla põgenema. Ukraina väitis, et tõrjus Venemaa edasitungi Avdijivkas.

 

Lahingu ajal teatati mitu korda valge fosforiga laskemoona kasutamisest Venemaa vägede poolt. Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko teatas fosforirünnakust linna tööstustsoonile 26. märtsil, 26. aprillil koksikeemiatehase alale ja järgmisel päeval kesklinnale, mis põhjustas mitmeid tulekahjusid. 18. mail hävis Avdijivka 1. kool venelaste rünnakus fosforimoonaga. 29. aprillil avaldati videod, kuidas Vene armee pommitas Avdijivkas vaakumpommiga Ukraina vägesid.

26. mail teatas Ukraina kindralstaap, et Vene väed tungivad läbi Avdijivka, vallutades linnas paljusid piirkondi.

1. juunil võttis DRV oma kontrolli alla suure maantee. 6. juunil vallutas DRV territooriumi Kamjanka lähedal. 12. juunil pommitas Venemaa uuesti Avdijivka koksikeemiatehast. Kool nr 6 hävis 21. juunil, olles kolmas Avdijivkas hävinud kool. 24. juunil pommitasid Vene väed Avdijivkat.

Vene väed vallutasid hiljem 4. juulil Novoselivka Druha, mis asub Avdijivkast 10 km kirdes, püüdes linna ümber piirata. 7. juulil tulistasid Vene väed Avdijivkat 24 tundi. Nad tabasid taristut, haiglat, elamuid, bussidepoo ja Avdijivka koksikeemiatehast.

18. juulil väitis DRV, et oli Avdijivka pooleldi ümber piiranud, blokeerides kaks linna viivat teed. Ameerikas asuv mittetulunduslik mõttekoda Institute for the Study of War (ISW) väitis samuti, et lahingud Avdijivkast põhja pool olid 18. juulil intensiivistunud. Igor Girkin ütles aga, et DRV väed ei suutnud Ukraina suurtükiväe tõttu palju kasu saada.

Uued rünnakud (28. juuli 2022 – märts 2023)

28. juulil alustasid DRV ja Vene väed väidetavalt pealetungi Avdijivka ümber piiramiseks. Vene ja separatistlikud väed ründasid Krasnohorivka, Piskõ linnu ja teisi Avdijivkast põhja pool asuvaid linnu, saavutades täpsustamata edu. 31. juulil teatas Ukraina kindralstaap, et Vene väed üritasid tungida Kamjanka ja Piskõ ümber ning täpsustamata eraldiseisvatel Vene üksustel oli Avdijivka ümbruses "osaline edu". Donetski Rahvavabariigi (DRV) teabeministri asetäitja Daniil Bezsonov väitis, et Venemaa ja DRV väed kindlustasid positsioone Piskõ kaguosas, mis on kooskõlas Ukraina teadetega. Avdijivka linna sõjaväevalitsuse ülem Vitali Barabaš ütles, et Avdijivka sõjaeelsest elanikkonnast oli alles vaid 10% ehk umbes 2500 inimest. Ukraina teatas 5. augustil, et kaotas Butivka söekaevanduse Venemaale ja väitis, et see lükati Avdijivka äärelinna. DRV väitis, et koos Venemaa armeega vallutati Piskõ, Ukraina aga lükkas väite tagasi. 7. augustil näitasid lahinguvõtted, et Vene väed on jõudnud Piskõ kesklinna. 12. augusti seisuga teatas ISW, et lahingvõtete ja satelliidipiltide põhjal olid venelased suure osa Piskõst maatasa teinud, kuna pommitati vaakumpommidega. Venemaa kaitseministeerium väitis, et on Piskõ 14. augustiks täielikult vallutanud, kuid Ukraina sõjavägi eitas selle tabamist, väites, et võitlused veel kestavad.

24. augustil vallutasid Venemaa ja DRV väed Piskõ. Septembri alguses alustasid mitmed separatistide üksused, sealhulgas Sparta pataljon ja Somaalia pataljon, rünnakut laiemas Avdijivka piirkonnas, mis kõige olulisem oli Piskõ lähedal. Septembri lõpu seisuga teatas Wall Street Journal, et Ukraina väed "jäävad kaitsele" Avdijivkas. 10. oktoobril teatas Ukraina, et Venemaa jätkab pealetungi Avdijivkas ja üritab linna ümber piirata.

2023. aasta jaanuari keskel üritasid Venemaa ja DRVi väed Vodjane küla vallutada, sõjalised vaatlejad kirjeldasid tegevust kui "katastroofilist".

Ebaõnnestunud ümberpiiramiskatsed (märts 2023 – oktoober 2023)

2023. aasta märtsis ütles Ukraina Avdijivka komandör, et Vene väed üritavad linna täielikult ümber piirata.

24. aprillil väitsid ukrainlased, et lõid tagasi Venemaa rünnaku, tapsid või haavasid 200 Vene sõdurit ja hävitasid 20 varustust.

21. mail väitsid ukrainlased, et said Avdijivka lähedal Venemaa mehhaniseeritud pealetungi tagasi lüüa. Nad väitsid, et tapsid kokkupõrke ajal 40 Vene sõdurit ja hävitasid 5 soomusmasinat, sealhulgas vähemalt kaks tanki.

Võitlused intensiivistusid 2023. aasta Ukraina vastupealetungi alguses, kusjuures Vene väed avaldasid linna äärealadele survet ja ukrainlased tungisid sisse.

10. septembril 2023 teatas Avdijivka linna sõjaväevalitsuse ülem Vitali Barabaš, et Ukraina väed on saavutanud edu linna lõunaosas Opõtne küla lähedal, mis asub Avdijivkast 3 km edelas ja 2 km Donetski rahvusvahelisest lennujaamast põhja pool, väites, et nad on kindlustanud linna lõunapiiri, lõpetades peaaegu ümberpiiramise ohu.

Venemaa uuendatud pealetung (alates oktoober 2023)

Hiljuti Luhanski oblastist ümber paigutatud Vene 1. kaardiväe tankiarmee ja 41. ühendarmee osad hakkasid 6. oktoobril piirkonda pommitama suurtükiväe ja lennukitega, sealhulgas hävitaja-pommitajatega Su-35. Neli päeva hiljem alustasid venelased pooleteistkümnest mootorpüssibrigaadist ja rügemendist koosnevat kontsentreeritud rünnakut kahebrigaadilise tugeva Ukraina garnisoni vastu. Venemaa rünnak jooksis miiniväljadele ja takerdus, kuna seda jätkas Ukraina suurtükivägi. Geolokatsiooniga kaadrid näitasid 70 hävitatud sõidukit, millest 15 olid ukrainlased. Ukrainlased nõudsid aga vastastele veelgi suuremaid kaotusi. Vene 90. tankidiviisi kaotusteks hinnati 820 hukkunut või haavatut, umbes 80 soomukit (sealhulgas vähemalt üks BMPT Terminaator), 18 suurtükki, enam kui tosin raketiheitjat ja umbes 30 muud sõidukit. Väidetavalt hukkus Venemaal vaid ühe päeva jooksul kokku 34 tanki ja 91 muud soomusmasinat, inimohvrite arv on väidetavalt 820 ja haavata 2400. Samuti teatati, et Su-25 tulistati alla.

Alates 10. oktoobrist alustasid kolm Vene 8. ühendarmee motoriseeritud laskurbrigaadi kooskõlastatud pealetungi tegevust Avdijivka ümbruses edelas Sjeverne lähedal ning loodes Stepove ja Krasnohorivka lähedal. Kõik seni vaadeldud uuendatud pealetungiga seotud Vene üksused on sissetungi alguses hõivatud 8. ühendarmee Donetski rahvamiilitsa liikmed.

11. oktoobril teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap, et Venemaa algatas viimase ööpäeva jooksul linna vastu 18 lahingutegevust. Lisaks teatas Ukraina kindralstaap, et Vene armee andis ühe raketilöögi ja 36 õhulööki, samal ajal kui Ukraina õhujõud andsid 12 rünnakut. Peastaabi pressiesindaja Andri Kovaljov teatas Raadio Svobodale antud intervjuus eraldi, et Ukraina relvajõududel oli sellest rünnakukatsest eelnevalt teada ja nad olid selleks valmis. ISW hindas 12. oktoobril, et Vene väed "ei ole saavutanud mingit suuremat läbimurret" ja tõenäoliselt ei katkesta Ukraina vägesid suurte kaotuste tõttu, mis on samaväärsed soomusmasinate pataljoni taktikalise grupiga.

11. detsembril ütles Ukraina armee pressiesindaja Oleksandr Stupun, et Vene jõud alustasid suurt uut rünnakut Avdijivkale. Lahingud on olnud intensiivsed, kuid rindejoon Ida-Ukrainas on viimastel nädalatel vaevu liikunud.

2024. aasta 17. veebruariks olid Ukraina väed Avdijivkast lahkunud või vangi langenud.

 

Alates invasiooni algusest on linnas hukkunud ja haavatud 51 tsiviilisikut.

8. aprillil hukkus Venemaa mürskudes üks ja vigastada sai üks. 13. aprillil sai Avdijivkas surma üks tsiviilisik ja 12 haavata. 2. mail hukkus Venemaa pommitamise tõttu kolm tsiviilisikut. 3. mail 2022 sai Hollandi väljaande Nederlandse Omroep Stichtingi uudisteartikli kohaselt koksikeemiatehase rünnakus surma vähemalt 10 inimest ja veel 15 vigastada. Väidetavalt toimus rünnak pärast seda, kui töötajad olid töö lõpetanud ja ootasid bussi. 23. mail pommitasid Vene mürsud ja suurtükivägi Avdijivkat öö läbi. Kolm tsiviilisikut sai vigastada ning 20 maja ja lasteaed said tõsiselt kannatada. 30. mail hukkus Avdijivkas tänavavõitluses üks tsiviilisik. 12. juunil hukkus 2 tsiviilisikut. 5. juulil tapeti Avdijivkas 2 tsiviilisikut. 7. juulil sai surma üks tsiviilisik ja kaks haavata. 6. augustil hukkus üks tsiviilisik. 12. oktoobril sai Venemaa linnaturu tulistamise tagajärjel surma 7 tsiviilisikut ja vigastada 12 inimest.

12. oktoobril 2023 hukkus linna valimatu Vene suurtükiväe pommitamise käigus 85-aastane tsiviilisik, samuti sai vigastada veel kaks tsiviilisikut. Ukraina algatas rünnaku suhtes kohtueelse uurimise, kui see oli Ukraina kriminaalkoodeksi artikli 438 kohaselt sõjakuritegu.

• Vene-Ukraina sõja idarinne