Arne Merilai (sündinud 27.
aprill">27. aprillil 1961 Kohtla-Järvel) on eesti kirjandusteadlane ja kirjanik, Tartu Ülikooli rahvusteaduste professor.
Arne Merilai | |
---|---|
Arne Merilai inauguratsiooniloeng TÜ aulas 6. septembril 2011 teemal "Luulekeele olemus" [1] | |
Sünniaeg | 27. aprill 1961 |
Rahvus | eestlane |
Amet | kirjandusteadlane, kirjanik |
Ta lõpetas 1979. aastal Kehra Keskkooli ja 1984. aastal Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal. Ta töötas aasta Tartu 2. Keskkoolis õpetajana, seejärel õppis Tartu Riikliku Ülikooli aspirantuuris. 1990. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis filoloogiakandidaadi kraadi teemal "Eesti ballaad 1900–1940" (Karl Muru juhendamisel).
Merilai töötas Keele ja Kirjanduse Instituudis nooremteadurina, hiljem Tartu Ülikoolis vanemõpetaja, dotsendi ja vanemteadurina. 2001–2002. aastal oli ta J. William Fulbrighti stipendiaat keelefilosoofias California Ülikoolis Berkeleys. Aastail 2006–2010 oli ta Tartu Ülikooli kirjandusteooria dotsent. Alates 2011. aastast on ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide instituudi eesti kirjanduse professor. Kirjandusteadusliku sarja "Studia litteraria Estonica" peatoimetaja. Eesti Kirjanike Liidu liige.
Arne Merilai on tegelnud mitme humanitaarteadusega. Ta enese kirjelduse järgi juhtis huvi kirjanduse olemuse vastu ta "rada üle filoloogia, fenomenoloogia ja analüütilise keelefilosoofia isiklikuvõitu pragmapoeetikani". Seda viimast määratles Merilai oma inauguratsiooniloengus järgnevalt: "Pragmapoeetika on kujundliku keelekasutuse filosoofia, mida ma pean kirjandusteaduse alusdistsipliiniks, mis on minu õpetuse tuum, mille ümber kõik muu kallerdub ja selekteerub."
Ta kandideeris 2023. aasta Riigikogu valimistel Erakond Parempoolsed nimekirjas, kus kogus valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 114 häält ning ei osutunud valituks.
Arne Merilai on käsitlenud kirjandust, filosoofiat ja teatrit. Tema peamised uurimisteemad on olnud eesti luule, poeetika ja pragmapoeetika ning kirjandusfilosoofia. Silmapaistev on Merilai töö ballaadiuuringute vallas, sh eesti ballaadiantoloogiate koostaja ning toimetajana. Ta on avaldanud kaks luuletuskogu ("Merlini aare: Luulemärss 1994–1998", 1998; "Tolmutort", 2001), ühe romaani ("Türann Oidipus", 2009) ja kirjutanud ka novelle ning näidendeid. Eesti Rahvusülikool 100 pidustuste kulminatsioonis etendus Tartus Toomemäel A. Merilai stsenaariumi põhjal loodud valgusmäng (videomapping) "Tartu vaim" (videokunstnik Tencu (Andres Tenusaar ja Peata Film), helilooja Hardo Ran Varres, lavastaja Mart Koldits).
Tsitaadid Vikitsitaatides: Arne Merilai |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Arne Merilai, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.