Süük

Inemine pruuk söögis luumõ ja eläjide lihha. Arvatas, et tä kosus kõgõ parõmbast, kui tä vilätoitu ja lihatoitu ütelisi ja ütteviisi võtt ja hindä mitte loomõst ütsindä ehk lihaga ütsindä ei toidaq. Lihal om inämb toitmisõ joudu kui teräviläl ja tuul, midä teräviläst valmistõdas; viil vähämb toitmisõ joudu andvaq kartohvliq.

Eläjäq sööväq umma toitu tuurõlt, ent inemine valmistas uma toidu mitmõl viisil - kiitmise, küdsämise, praatmisõ, kuiotamisõ läbi - söögis ja pand söögile viil mitmõsugutsit asjo, nii kui suula ja tsukrut, mano. Tuu läbi ei saaq söögiq mitte ütsindä magusambas, õnnõ ka kergembäs siiti.

Söögi kõrval tarvitas inemise iho toidus ja kosutamisõs ka juuki.