Virulane

See artikkel räägib 1882–1889 Tallinnas välja antud ajalehest. 1906 ja 1908–1911 välja antud lehe jaoks vaata Virulane (ajaleht 1906). 1924–1934 Rakveres välja antud lehe jaoks vaata Virulane (ajaleht 1924).

Ajalehte Virulane hakati välja andma 1882. aasta juunis Jaak Järve ettevõtmisel, kes oli enne töötanud Sakala ja Tartu Eesti Seitungi toimetuses. Ajaleht ilmus kuni 1889. aastani. Ajalehel oli küllalt suur lugejaskond (6000 tellijat). Ajalehte hakati uuesti välja andma 1906. aastal, kuid see suleti pärast 1905. aasta revolutsioonisündmusi Eestis seoses sõjaseisukorra kehtestamisega.

Virulasest kujunes pärast Sakalat kõige mahukam ja silmapaistvam eesti ajaleht 19. sajandil. Esimest korda eesti ajakirjanduse ajaloos hakati avaldama teateid tööliste raskest olukorrast, tööpuudustest ja streikidest Kreenholmis ja Kunda tehastes. Ajaleht julges avaldada artikleid venestuspoliitika üksikute sammude vastu (vene keeles õppimine külakoolides, Aleksandrikooli venekeelseks muutmine jne).

1888. aastal saadeti toimetaja Jaak Järv kaheks aastaks maalt välja, süüdistatuna sotsialismi levitamises ja rahvas ärevuse tekitamises. Otsus oli tehtud salakaebuse alusel, mille algatajaiks peeti venestuspoliitikat ülistatava Virulasega võistleva Valguse peatoimetajat Jakob Kõrva ja Oleviku peatoimetajat Ado Grenzsteini. Kui Järv tuli tagasi Eestisse, hakkas ajaleht uuesti ilmuma, kuid ilmus aastatel 1906–1911 nimega Uus Virulane. Ajaleht ilmus veel nimede Täht, Säde ja Õigus all, kuid muutunud oludes tundusid Järve seisukohad vananenud olevat ning varasemat populaarsust ajaleht enam ei saavutanud.

Virulase toimetuses töötas lühemat aega ka Eduard Vilde.

• Eesti ajalehtede loend