Viešvilė Looduskaitseala

Looduskaitseala administratsioon asub Eičiais.

Viešvilė looduskaitseala asub Leedu edelaosas Karšuva madalikul Karšuva laanes. Looduskaitseala asutati 1991. aastal, et kaitsta Viešvilė oja ümbruskonna ökosüsteeme, sealseid soid, soostunud metsasid ja liivaluiteid. Looduskaitsealal asuvad mitmed sood. Seal asuvast 5,7 hektari suurusest Buveiniai järvest saab alguse Viešvilė oja. Looduskaitseala idaosas asub Glitise raba 19 hektari suuruse Glitise järvega. Looduskaitseala lõunaosas asuvad luited, mille kaitseks on moodustatud Viešvilė looduskaitsealale alluv Kaskalnise geomorfoloogiline kaitseala. Sealsed liivaluited on kõrgeimad mererannast eemal asuvad luited Leedu territooriumil.

Looduskaitseala looduse säilimisele aitas kaasa Melno rahu, mille kohaselt hakkas Leedu ja Saksa ordu piir kulgema läbi sealsete metsade. Sealse piirkonna kaitsmiseks tehti esimesed sammud aastal 1960, mil Artoji soosse rajati ornitoloogiline kaitseala. Aastal 1974 rajati ojale Viešvilė ihtüoloogiline kaitseala. Need ühendati aastal 1991 Viešvilė looduskaitsealaks.

Olulisemad kaitstavad liigid on kollane kivirik, soohiilakas, kõdu-koralljuur, Ceruchus chrysomelinus, Gnorimus variabilis. Sealsetes veekogudes elavad võldas, ojasilm, jõeforell. Looduskaitsealalt on leitud 1004 liiki taimi, 1110 liiki seeni, 3350 selgrootute liiki, seal pesitseb 148 liiki linde. Seal asub 18 tüüpi vääriselupaiku.

Looduskaitsealustest samblikest esinevad seal roheline varjusamblik, puna-tähnsamblik, valkjas tähnsamblik, Arthonia didyma, harilik kopsusamblik, harilik poorsamblik, oliiv-helksamblik, madal porosamblik, kare habesamblik, harilik koobassamblik, Cyphelium tigillare, varem kasvas seal ka Degeni kilpsamblik. Kaitsealustest seentest kasvavad seal võiseen, karulentinell, punapoorik, harkjas puiduharik, neljahõlmane maatäht, pruunjas narmik, pruun toruseen, Hygrophorus atramentosus, ebavöödik, rõngas-tulinutt, kährikseen, roostetorik, volt-tardnahkis, läikvaabik, maksak, urnseen, Boletus aereus, säraliudik ja Geoglossum sphagnophilum.

Kaitsealustest imetajatest elavad looduskaitsealal ilves, saarmas, suurvidevlane, hilis-nahkhiir, kärp, kasetriibik, pruun-suurkõrv, põhja-nahkhiir, valgejänes, Nattereri lendlane ja tõmmulendlane. Kaitstavatest lindudest pesitsevad seal must toonekurg, soopart, soo-loorkull, kalakotkas, tuuletallaja, rüüt, suurkoovitaja, sooräts, laanerähn, hallpõsk-pütt, laululuik, hüüp, luitsnokk-part, herilaseviu, merikotkas, väike-konnakotkas, kanakull, teder, lõopistrik, mustviires, täpikhuik, õõnetuvi, värbkakk, händkakk, karvasjalg-kakk, jäälind, vaenukägu, hallpea-rähn, valgeselg-kirjurähn, hallhani, rukkirääk, sookurg ja hallõgija. Čepkeliai looduskaitseala kõrval on see üks kahest tähtsamast musta toonekure pesitsuskohast Leedu aladel. Roomajaist elab seal harilik silenastik. Kahepaiksetest kaitstakse seal rohekärnkonna ja harivesilikku, kaladest on kaitse all vingerjas. Ämblikest on kaitse all Eresus cinnaberinus ja Dolomedes plantarius. Putukaist on kaitse all Carabus nitens, valgelaup-rabakiil, Agonum ericeti, Gnorimus variabilis, Ceruchus chrysomelinus, Peltis grossa, männisinelane, nahksikk, Synanthedon mesiaeformis, suur-kuldtiib, Maculinea teleius, Brentis daphne, rohusilmik, Capnopsis schilleri, rohe-vesihobu, suur-rabakiil, tõmmuujur, põlendikuhundlane, Ostoma ferruginea, ahas-kiitsaksikk ja pääsusaba.

Looduskaitsealal kasvab harilik ungrukold. Sammaldest on seal kaitse all madal voolusammal, soo-koldsammal, randsirbik, tihe turbasammal, harilik vesilehvik, kallasproonik, lainjas põikkupar, kaljukrussik, läikiv pirnik, nõmme-kaksikhammas, suur rikardia, ketjas peensammal, kolmehõlmaline batsaania, puidu-sagarsammal, läikiv kurdsirbik, kalliklaadium, Wulfi turbasammal, nõgusalehine hõlmiksammal, pehme turbasammal, haisev maakarikas, Helleri narmaskarikas, Drummondi kaksikhammas, roheline kaksikhammas, harilik parbik, viltjas udesammal, ahenev püstparbik, kolmis-tahuksammal, Lyelli tutik, tamarisk-kariksammal ja harkroodne tömptipp. Haruldasematest soontaimedest kasvavad seal vesiroosid, vööthuul-sõrmkäpp, laialehine sõrmkäpp, kollane kivirik, täpiline sõrmkäpp, rohekas käokeel, muda-ojakapsas, raba-jänesvill, sale villpea, kõdu-koralljuur, ainulehine soovalk, palu-karukell, sagristarn, rabaluga, sookäpp, nõmmnelk, kuradi-sõrmkäpp, soohiilakas, väike käopõll, madal kask, vaevakask, harilik luuderohi, tumepunane neiuvaip, niidu-kuremõõk ja mets-kuuskjalg.

Viešvilė looduskaitseala pindala on 3216 hektarit ja seda ümbritseb 2459 ha suurune puhvertsoon.