Kanakull

Kanakull
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Haukalised Accipitriformes
Sugukond	Haugaslased Accipitridae
Perekond	Haugas Accipiter
Liik	Kanakull
Binaarne nimetus
Accipiter gentilis Linnaeus (1758)
Levikukaart: ██ aastaringne kohalolek ██ pesitsusalad ██ talvitusalad

Eestis kuulub kanakull II kaitsekategooria alla.

Kanakulli rahvapärased nimetused on ka kanaröövel, tiirutaja, kanakatk, päriskull. Rahvasuu on ekslikult kanakulliks kutsunud ka Euraasias enam levinud raudkulli.

Kanakull on Põhja-Korea rahvuslind. 2005. aastal oli kanakull Eestis aasta lind.

Keha alapool on hele või kreemikas tumedate ristsuunaliste triipudega. Ülapool on suled pruunikashallid või helepruunid. Küllaltki pikal sabal on neli laiemat ja tumedat triipu. Kulmupiirkonnas on heledam vööt. Silmad on kollased, nokaots must, noka tagumine osa aga kollakas. Jalad on kollased.

Keha mass on tavaliselt 700–1500 g, emaslind on isasest märkimisväärselt suurem. Kehapikkus on keskmiselt 50–60 cm. Tiibade siruulatus on 100–120 cm.

Kanakull on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Kõikjal Euroopas pesitsevat kanakulli esineb vähem Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Kogu maailma arvukuseks peetakse 500 000 lindu.

Eestis püsis kanakulli arvukus enam-vähem ühesuurune (ligi 1000 pesitsevat paari) 1970. aastatest kuni 1990. aastani. Seejärel vähenes arvukus kümne aasta jooksul järsult ligi 50%. Seetõttu kanti kanakull meil 2004. aastal II kaitsekategooriasse. Nüüdisajal pesitseb Eestis hinnanguliselt 400–600 paari. Arvukuse languse põhjusteks peetakse intensiivsemat metsade majandamist, sest kanakullile meeldib elada eelkõige suuremates ja vanemates segametsades.

Kuigi kanakull on üsna paikne lind, rändavad levila põhjaosa asustavad linnud sageli lõuna poole talvituma.

Kanakullil on halb kuulsus eelkõige maarahva hulgas, kuna tema saakloomade hulka kuuluvad ka kodukanad. Uuringud näitavad, et kanakulli toidulauast moodustavad kodukanad ligi 1,4%. Põhiliste saakloomade hulka kuuluvad metsakanalised (laanepüü, teder, nurmkana, metsis), värvulised, vareslased (eriti hallvares), rästad (enamasti hall-, must-, laulu- ja vainurästas), hanelised (piilpart, sinikael-part), kurvitsalised (eelkõige metskurvits, naerukajakas, metstilder), tuvid (kodutuvi, kaelustuvi), kakulised (enamasti kõrvukräts), rähnilised (sageli suur-kirjurähn), västriklased (metskiur), kuldnokk, metsvint ja väikeimetajad (oravad, uruhiired, mutid, jänesed). Pesitsusperioodil püüab saakloomi pere jaoks peaaegu alati vaid isaslind. Emaslinnud hakkavad saakloomadele jahti pidama vahetult enne poegade lennuvõimestumist. Toitumisel võib esineda ka kannibalismi.