Valga–Koidula Raudteelõik

Valga–Koidula raudteelõik
Üldist
Seis	Kasutusel (reisirongid ei sõida)
Asukoht	Eesti (Valgamaa, Võrumaa ja Põlvamaa)
Alg- ja lõpp-punkt	Valga Koidula
Jaamade ja peatuste arv	20
Rööpapaaride arv	1
Opereerimine
Avati	22. juuli 1889
Omanik	Eesti Raudtee,
Operaator(id)	Operail,
Tehniline
Raudtee pikkus	96,5 km
Rööpmelaius	1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud	Ei
Kiirus	Kuni 60 km/h
Peatused Valga Ratsimäe Mürgi Karula Tuulemäe Anne Antsla Vaabina Kurenurme Sõmerpalu Vagula Võru Nõnova Husari Otsa Lepassaare Tuderna Piusa Veski Petseri

Alates 2001. aasta kevadest (märtsist), kui seiskus regulaarne reisirongiühendus, kasutatakse raudteed vähesel määral üksnes kaubaveoks.

 

Valga–Petseri raudteelõik rajati aastatel 1886–1889 osana Riia–Pihkva raudteest (selle alla arvati ka Tartu–Valga raudtee). Aastal 1907 sai see Peterburi–Varssavi raudtee osaks.

Pihkvast Valgani rajati esialgu seitse vahejaama. Nendesse III–V klassi jaamadesse ehitati ühekorruselised puidust jaamahooned, mille suurus ja ruumiprogramm olenes klassist. Madalama klassi jaamahoonete keskosas oli läbi hoone ulatuv ootesaal, millele lisandusid mõned ametiruumid maja kummaski otsas.

Enne II maailmasõda toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist NSV Liitu läbi Petserimaal paiknenud Irboska raudteepiiripunkti.

Kuna laiemas Euroopa raudteestiku mõistes on Valga–Võru–Koidula raudteelõigu näol Eestis ainsana tegemist transiitteega, leidis raudtee reisi- ja kaubarongide poolt eelneval sajandil intensiivset kasutust.

Samal põhjusel teostati raudteel 1980. aastate keskel ulatuslik remont, mille käigus paigaldati näiteks kolmenäiduline täisautomaatblokeeringu süsteem, mis võimaldab suuremat rongikoosseisude läbilaskevõimet. Seadmed on lülitatud dispetšeritsentralisatsiooni süsteemi NEMAN.

Kasutusel on R65 tüüpi 800 m pikkused rööpad koos kompenseerivate vahelülidega, rööbaste paigaldusaastad on vahemikus 1982 – 1985. Liiprid on valdavalt betoonliiprid aga kompenseerivate vahelülide kohal ja pöörmete piirkonnas jaamades on kasutusel ka puitliiprid.

Veel 1990. aastate keskel oli reisirongide maksimaalne lubatav sõidukiirus raudteelõigul kuni 120 km/h.

Raudteelõigu omanik on Eesti Raudtee, kuid seoses vajalike investeeringute puudumisega taasiseseisvumise järgsel perioodil on raudtee kiirelt taandarenenud.

Aastal 2019 moderniseeriti raudteeülesõidud. Kokku 14 ülesõidu foorid asendati uute LED-fooridega.

Praegu kasutatakse raudteed üksnes kaubaveoks, mis on aga tugevalt kokku tõmbunud. Valdava osa vähesest säilinud liiklusest moodustab metsavedu. Reisijate vedu lõpetati märtsis 2001.

2022. aastal arvestati, et Valga–Võru liini ligi 88 km renoveerimiseks võiks kuluda 54 miljonit eurot.

2023. aastal sai teatavaks uudis, et Eesti Raudtee plaanib 2027. aastaks Euroopa fondide toel rekonstrueerida Valga–Koidula vahelise raudteelõigu ning rajada Sõmerpallu raudteesõlme. 70 miljoni euro suuruse investeeringu eesmärk oli ennekõike luua võimalused militaartehnika transpordiks, aga ka kauba veoks ning vajadusel reisijateliini taasavamiseks. 2024. aasta jaanuaris selgus, et projekt vajalikku toetust siiski ei saanud.

 

Aasta 2011 keskpaigaks ehitati seoses Koidula piiripunkti ja seal asuva Koidula raudteejaama renoveerimisega Piusa lähedal (Eesti alal) kokku Valga poolt tulev Valga–Petseri raudtee ja Tartu poolt tulev Tartu–Koidula raudteelõik, mistõttu sai võimalikuks rongiliiklus nn Kagu-Eesti kolmnurgas (Tartu–Valga–Koidula–Tartu).

Varem said raudteed kokku alles Venemaal Petseri raudteejaamas. Tõsi, aastaks 1964 oli valminud ka raudteid Eesti NSV pinnal ühendav harutee, mis ühendas kahte teed Piiroja raudteepeatuse ja Petseri raudteejaama vahelisel alal, kuid hiljem võeti sealt rööpad üles).

• Liinil Valga–Veski sõitsid Edelaraudtee reisirongid aastani 2001.
• Liinil Riia–Peterburi sõitis rong viimati läbi Valga–Petseri raudteeliini 1998. aastal, seejärel suunati rongiliin läbi Rēzekne.
• Alates 2012. aastast on suveperioodidel pikendatud Tartu–Koidula rongiliini Koidulast kuni Piusani.

Ajaloolised raudteejaamad ja peatused

 

 

Algsel Valga–Petseri raudteelõigul olid järgmised raudteejaamad ja peatused:

• Petseri (46,3 km). Endine sõlmjaam, kust eraldus kuni 2011. aastani 88 km pikkune raudteeharu (vt Tartu–Petseri raudtee) Tartusse.
  • Veski raudteepeatus
• Piusa raudteejaam
  • Tuderna raudteepeatus
• Lepassaare raudteejaam endise nimega Vastseliina raudteejaam (Нейгаузен)
  • Otsa raudteepeatus
  • Husari raudteepeatus endise nimega Jänesemäe peatuskoht
  • Nõnova raudteepeatus
• Võru raudteejaam (Верро)
  • Vagula raudteepeatus
• Sõmerpalu raudteejaam (Зоммерпален)
  • Kurenurme raudteepeatus
  • Vaabina raudteepeatus
• Antsla raudteejaam (Анцен)
  • Anne raudteepeatus
  • Tuulemäe raudteepeatus
• Karula raudteejaam (Каролен)
  • Mürgi raudteepeatus
  • Ratsimäe raudteepeatus
• Valga raudteejaam (Валк). Sõlmjaam, kust eraldub tänaseni 83 km pikkune raudteeharu Tartusse (vt Tartu–Valga raudteeliin) ja umbes 165 km pikkune tee Riiga (vt Valga–Riia raudteeliin).

•  
  Valga raudteejaamast vaatega Koidula suunas
•  
  Võru raudteejaam ja kaubarong
•  
  Tuderna raudteesild
•  
  Tunnel Tuderna peatuse lähedal
•  
  Kaubarong Piusa lähedal
•  
  Elroni reisirong Piusa jaamas

• Raudteetransport Eestis
• Tartu–Valga raudtee
• Riia–Pihkva raudtee

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Valga–Koidula raudteelõik

• YouTube video: Koidula-Valga line 07.2013
• YouTube video: Winterly line Koidula-Valga, Estonia, 02.2017
• VALGA - PETSERI - IRBOSKA Eesti Raudteeajaloo Selts
• EESTIMAA PÄEVIK 2: Jälle Võru raudteest. (vaadatud 19.04.2019)
• Lugeja: Võrumaal on korralik raudtee olemas, puudu on vaid rongid! Delfi (vaadatud 05.05.2019)
• Valga-Koidula raudtee ülesõitudele tulevad uued foorid Lõuna-Eesti Postimees (vaadatud 05.05.2019)
• Tehnikateadlane: raudtee taandarengu taga on ambitsioonika plaani puudumine ERR uudised (vaadatud 05.05.2019)
• Nursipalu laiendamine võib reisirongid taas Võrru tuua Lõuna-Eesti Postimees (vaadatud 03.02.2023)
• Raudteeremont taastab võrumaalaste rongiühenduse maailmaga; LõunaLeht (vaadatud 27.11.2023)