Vaarao

See artikkel räägib ajaloomõistest; Kawalerowiczi filmi kohta vaata artiklit Vaarao (film 1966); Eesti ansambli kohta vaata Vaaraod (ansambel).

dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III.

Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid.

Tava kohaselt pidi vaarao surma järel troonile tõusma tema vanim poeg. Kui vaaraol poega polnud, sai tema järglaseks tema vend. Kui aga vaarao poeg oli liiga noor, täitis tema ema asevalitseja kohuseid seni, kuni poeg valitsema asus. Juhul kui kuningal polnud ei poega ega venda, otsustas tarkade nõukogu, kellest saab uus valitseja.

Uue vaarao kroonimispüha peeti Memphises, kus tseremooniat juhtivad preestrid andsid uuele jumalikule valitsejale, Ra pojale üle tema võimumärgid. Ta sai diadeemi, piitsa, saua, käepidemega risti ja mitu krooni. Seejärel andsid preestrid talle viis nime ja viisid ta püha puu juurde, mille lehtedele iibis-jumal Thot pidavat kirjutama uue vaarao nime. Siis ilmus vastne valitseja teda tervitava rahvahulga ette.

Ta kandis voltidega niudevööd, mida hoidis üleval lai rihm, mille küljes rippus metsiku härja saba kui vägevuse sümbol. Vaarao pead kattis sageli sinistest ja kuldsetest paeltest valmistatud kangast müts.

Valehabe

Vaarao ajas habet nagu kõik egiptlased. Ent jumalana pidi ta habet kandma. Niisiis võeti appi valehabe, mida kandsid ka naisvaaraod, näiteks kuninganna Hatšepsut.

Alates 11. dünastiast oli "vaarao" üks kuninga viiest tiitlist.

• Horose-nimi
• Nebti-nimi ehk Mõlemad Emandad
• Kuldhorose-nimi
• Valitseja-nimi ehk esimene nimi
• Sünninimi (tiitlifunktsioonis) ehk sugukonnanimi

Esimese nimedest sai vaarao sündimisel, teised sai ta troonile asumisel. 4. dünastiani oli vaarao tuntud oma Horose-nime järgi. Kuigi viis nime olid vaaraole kohustuslikud, tarvitati neid kõiki harva koos. Viiest nimest kasutati kõige sagedamini esimest, Horose-nime ja viiendat, sünninime.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Vaarao