Väikese Väina Tamm

Tammil kulgevad sõidutee ja elektriliinid. Et linnud ei satuks elektriliinidesse, on traatidele riputatud helkurid.

Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee kulgeb 85. ja 90. km vahel Väikese väina tammil.

Tammi esimesed eskiisid valmisid 1865. aastal. Nende andmetel kujunes tammi maksumuseks 60 000 – 78 000 rubla. Komisjon otsustas tammi ehitada Saare ninast üle Tõnno laiu ning projekti eelarveks määrati 28 000 rubla. Riik panustas tammi ehitusse 14 250 rubla. Lisaks panustas tammi ehitusse rahaliselt ka osa kohalikest mõisnikest.

1870. aastaks poldud ehitusega algust tehtud, sest Kuivastu mõisnik Arthur von Buxhoeveden raiskas 28 000 rubla ära.

Aastal 1894 alustati tammi ehitust. Liivimaa kuberner Mihhail Zinovjev pani 2. aprillil 1894 Kinda laiule tammi nurgakivi. Nurgakivi panekul laulis koor ja paukusid suurtükid. Sama aasta oktoobri lõpuks oli valminud 60 m tammi. Tammi ehitamisel kasutati Muhu maalinna ja Maasi ordulinnuse kive.

Tamm avati 27. juulil (vkj 15. juulil) 1896. Algul nimetati see Zinovjevi tammiks (Sinowjewi tamm). Esimesena sõitsid tammist üle Zinovjevi abikaasa ja Liivimaa kuberner Vladimir Surovtsev. Avamise puhul toimus Muhu rannas rahvale mõeldud pidu. Esimesel valmimisjärgsel kuul oli tammi ületamine tasuta. Alates juulist pidi jalakäija tasuma 5 kopikat ja hobuvankriga reisija 15 kopikat.

Esimest korda ületati tamm autoga 1906. ning bussiga 1938. aastal.