Tsitrus

Tsitruspuud on keskmiselt 5–15 m kõrgused, igihaljad ja lihtlehised.

Lehed on tumerohelised, nahkjad, ovaalsed, tavaliselt terveservalised, mõnel liigil hambulise servaga.

Õied valged ja lõhnavad. Mõlemasoolised õied kinnituvad võrsele ühe- või mitmekaupa, neist igas on 4–5 tupp- ja 5 kroonlehte ning 20–60 kimbuna asetsevat tolmukat. Viljade valmimine võib kesta üle aasta, seetõttu pole haruldane, kui ühel puul on korraga õied, viljahakatised ja viljad.

Tsitrusepuude pomerantsvili ehk hesperiid on omapärane mari, mida iseloomustab eeterliku õli rikas tavaliselt mittesöödav nahkjas väliskest, selle all olev valge õhukoerikas keskmine kiht ja mahlarohke, lihakas, söödav siseosa. Kujult on vili kerajas, piklik või sidrunikujuline ning jaotunud 8–15 segmendiks. Viljaliha on enamiku liikide puhul söödav, sisaldab rohkesti vitamiine, happeid, suhkruid ja glükosiide.

Tsitruse perekonda kuuluvad 12–16 liiki koos hulga alamliikidega on pärit Lõuna- ja Kagu-Aasiast ning Malai poolsaarelt.

Olles pärit Aasiast, eelistavad tsitrusviljad troopilist või lähistroopilist kliimat. Tänapäeval viljeldakse tsitrusviljalisi kõikjal lähistroopilistes piirkondades: Lõuna-Hiinas, Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Brasiilias, Lõuna-Aafrikas, Iisraelis ja Vahemere maades (peamiselt Hispaanias, Itaalias ja Kreekas).

Kuna tsitruse perekonna esindajad ristuvad kergesti omavahel, ei ole liikide täpse arvu kohta ei ole täit selgust. Arvatakse, et perekonna kolm esivanemat on tsitronipuu, pomelipuu ja harilik mandariinipuu. Need kolm liiki kasvavad Ida-Aasias ka metsikuna.

Kuna tsitruste ristamine on suhteliselt kerge, on püütud liikidevaheliste hübriididega vähendada tsitrusviljade puudusi, nagu näiteks rohke seemnete sisaldus, mõrkjas maitse või kõva sisekest. Näiteks apelsin on pomeli ja mandariini ristand, greip omakorda apelsini ja pomeli ristand.

Eestis kasvatatakse apelsinipuud ja harilikku sidrunipuud toataimedena.

• Citrus aurantiifolia – hapu laimipuu ehk limonellipuu, vili: hapulaim ehk limonell
• Citrus aurantium – pomerantsipuu ehk mõruapelsinipuu, vili: pomerants ehk mõruapelsin
• Citrus aurantium 'Biondo comune del Gargano' + 'Duretta del Gargano' – gargano pomerantsipuu ehk gargano mõruapelsinipuu, vili: gargano pomerants ehk gargano mõruapelsin ehk melangola
• Citrus bergamia – bergamotipuu, vili: bergamott
• Citrus hystrix – kahvri laimipuu, vili: kahvrilaim ehk kombaava
• Citrus latifolia – suureviljaline laimipuu; vili: tahiiti laim
• Citrus Lemonange rühm – sidrunapelsinipuu vili: sidrunapelsin
• Citrus Lemonime rühm – sidrunlaimipuu, vili: sidrunlaim
• Citrus limetta – magus laimipuu ehk limetipuu, vili: maguslaim ehk limett
• Citrus limettoides – india maguslaimipuu ehk india limetipuu, vili: imbe ehk india maguslaim ehk india limett
• Citrus limon – harilik sidrunipuu, vili: sidrun
• Citrus × limonia – limondariinipuu, vili: limondariin
• Citrus limonimedica – sidruntsitronipuu, vili: sidruntsitron (k.a. etrog)
• Citrus lumia – magussidrunipuu, vili: magussidrun
• Citrus maxima – pomelipuu ehk pompelmuusipuu, vili: pomel ehk pompelmuus
• Citrus medica – näsasidrunipuu ehk tsitronipuu, näsaviljaline sidrunipuu, sukaadi-sidrunipuu, vili: näsasidrun ehk tsitron
  • Citrus medica var. ethrog – jeeriku näsasidrunipuu, vili: etrog
  • Citrus medica var. sarcodactylis – buda-näsasidrunipuu, vili: budakämmal
• Citrus × nobilis – tangoripuu ehk apelriinipuu, vääris-apelsinipuu, vili: tangor ehk apelriin
  • Citrus × nobilis Ortanique rühm – jamaika tangoripuu ehk jamaika apelriinipuu, vili: jamaika tangor ehk jamaika apelriin
• Citrus Orangelo-rühm – apelgreibipuu, vili: apelgreip ehk orangelo
• Citrus × paradisi – greibipuu, vili: greip ehk greipfruut, k.a. punagreip ehk verigreip
• Citrus × paradisi × Citrus maxima – magus greibipuu; vili: magusgreip
• Citrus × paradisi 'Oroblanco' – sviitipuu, vili: sviiti
• Citrus reticulata – harilik mandariinipuu; vili: mandariin (k.a. tangeriin, klementiin, satsuma)
  • Citrus reticulata 'Clementine' – vili: klementiin
  • Citrus reticulata Tangerine rühm – tangeriinipuu; vili: tangeriin
  • Citrus reticulata Satsuma rühm – jaapani mandariinipuu; vili: satsuma ehk jaapani mandariin
  • Citrus reticulata × Citrus × Citrus – vili: vilking
• Citrus sinensis – apelsinipuu; vili: apelsin, k.a. punaapelsin ehk veriapelsin ja nabaapelsin
  • Citrus sinensis Blood-rühm – punaapelsin ehk veriapelsin
  • Citrus sinensis Navel-rühm – nabaapelsin
• Citrus × tangelo – tangelopuu ehk greipiinipuu; vili: tangelo ehk greipiin
  • Citrus × tangelo 'Ugli' – uglipuu, vili: ugli
• Citrus Tangelolo rühm – tangelogreibipuu ehk tangelolopuu; vili: tangelogreip ehk tangelolo

Sidrunisorte tuntakse 120 ümber, apelsinisorte aga üle 400. Arvukas on ka mandariini teisendite, mutantide, hübriidide ja sortide nimekiri.