Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
 | See artikkel räägib keemia mõistest; slängis võib "hape" tähendada LSD-d (hallutsinogeen ja psühhedeelikum) |
Selle happeteooria lõi Rootsi keemik Svante Arrhenius ja seda nimetatakse elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooriaks.
Protolüütilise teooria ehk Brønstedi-Lowry teooria järgi on hape keemiline aine, mis keemilise reaktsiooni käigus loovutab prootoni, ehk hape on prootoni doonor.
Lewise teooria ehk elektronteooria kohaselt on hape osake, mis käitub elektronpaari aktseptorina. Seega happel peab olema vaba orbitaal.
Omad puudused on kõigil kolmel teoorial. Neist kõige laiemalt kasutatakse protolüütilist teooriat. Arrheniuse teooria kõlbab ainult vesilahuste uurimiseks.
Happed
- Tugevad happed, tugevamast nõrgemani:
Karboksüülhapped
- Äädikhape (CH3COOH)
- Sidrunhape (C6H8O7)
- Sipelghape (HCOOH)
- Piimhape (CH3-CHOH-COOH)
- Askorbiinhape
Nukleiinhapped
- Desoksüribonukleiinhape (DNA)
- Ribonukleiinhape (RNA)
Vaata ka
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Hape, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.