Semi Keeled

Semi keelte algkodu on Kirde-Aafrikas.

Neid kõneleb tänapäeval ligikaudu 280 miljonit inimest.

Semi keelte tähestikele (välja arvatud Etioopia semi keeled, manda keel ja malta keel) on ühine see, et seal on eraldi tähed ainult kaashäälikute jaoks. Täishäälikuid märgitakse üksnes kaudselt (kaashäälikumärkide abil) või enamasti fakultatiivsete diakriitikute abil. Paljudes semi keeltes kirjutatakse paremalt vasakule.

Kõigile semi keeltele ühised tunnused on:

• foneetikas
  • arvukad larüngaalid (kõrihäälikud) ja emfaatilised häälikud
• morfoloogias:
  • kolmest radikaalist koosnevate juurte kasutamine sõnade moodustamiseks
  • määrava artikli kasutamine nimisõnade ees või järel
  • status constructus'e kasutamine nimisõnade sidumiseks

Nimisõnadel on semi keeltes kaks nominaalklassi ehk grammatilist sugu, mida tavaliselt nimetatakse meessooks ja naissooks. Mitmuse ja ainsuse kõrval on sageli olemas duaal (kaksus). Klassikalises araabia keeles on see vorm kasutusel kõikide nimi- ja tegusõnade puhul, heebrea keeles aga üksikutel juhtudel (näiteks silmadest ja kätest rääkimisel).

Tegusõnad erinevad semi keeltes algselt aegade asemel üksnes aspekti poolest (perfektiivse ja imperfektiivne aspekt). See-eest on tegusõnatüvedel mitmeid modifikatsioone, mis väljendavad näiteks tähenduse intensiivsust, põhjustamist või refleksiivsust. Semi keeltes on olemas ka tegumoed, imperatiiv, verbaalsubstantiivid jms.

Isikulisi asesõnu tarvitatakse harva, põhiliselt nende tähendamise rõhutamise puhul. Need jäetakse ära või neid asendavad sufiksid, mida võib võtta sõnaga kokku sulanud asesõnadena. Sufiksi lisamisel võib tüvi muutuda (fleksioon). Ka artikkel ning sidesõna ja sulavad vastava sõnaga kokku.

 

Semi keeled jaotatakse tavaliselt järgmiselt:

• idasemi keeled ehk idasemiidi keeled
  • akadi keel (välja surnud)
    • babüloonia keel (välja surnud)
    • assüüria keel (välja surnud)
    • ebla keel (välja surnud, kuuluvus vaieldav)

• loodesemi keeled ehk loodesemiidi keeled
  • amoriidi keel (välja surnud)
  • ugariti keel (välja surnud)
  • kaanani keeled (välja surnud)
    • foiniikia-puunia keeled (välja surnud)
    • moabiidi keel (välja surnud)
    • ammoniidi keel (välja surnud)
    • muinasheebrea keel
      • ivriit ehk tänapäeva heebrea keel (velmatud heebrea keel)
  • aramea keel ehk arami keel (aramealaste keel, samuti õpetlaste-, kaubandus- ja sakraalkeel)
    • läänearamea murded
      • nabatea keel (välja surnud)

• Zuckermann, Ghil'ad (2014). Jewish Language Contact (Special Issue of the International Journal of the Sociology of Language 226). Berlin - Boston: De Gruyter Mouton.
• Zuckermann, Ghil'ad (2012). Burning Issues in Afro-Asiatic Linguistics.