Rihhard Iher

aprill">1. aprillil 1910 Osula alevik Sõmerpalu vald, Võrumaa – 31. august 1980 Rannu) oli Võrumaalt Osulast pärit kirjanik ja kooliõpetaja.

Rihhard Iher omandas kooliõpetajakutse Tallinna Pedagoogiumis 1937. aastal, töötas Võrumaal algul Peetri, alates 1939. aasta sügisest Osula koolis kuni 1944. aasta veebruarini, mil asus Võrumaa Teataja tegevtoimetajaks.

Nõukogude okupatsiooni ajal alates 1944. aasta sügisest töötas Harjumaal esmalt masina-traktorijaamas, seejärel paar aastakümmet põllumajanduses, alates kolhoseerimisest kolhoosnikuna kuni 1967, mil südamerikke tõttu jäi pensionile.

Rihhard Iher suri 31. augustil 1980 ja on maetud Osula kalmistule.

Loomingulised katsetused algasid gümnaasiumiaastail. Suurema üldise huvi pälvis tema romaanivõistluse auhinnatöö „Kaheksa kellalööki” Nõukogude esimesest okupatsioonist, avaldatud ajalehes Eesti Sõna 1943. aasta lõpukuudel. Esimese küüditamise teemal romaani „Tagasi ellu” avaldas ajaleht Võrumaa Teataja detsembrist 1943 kuni veebruarini 1944.

Romaanid ja ajakirjanduslik tegevus olidki põhjus, miks Rihhard Iher teises Nõukogude okupatsioonis jäi tööle põllumajandusse, samal ajal jätkates kirjutamist n-ö sahtlisse (luuletused, lastelood, hiljem poliitilis-ajaloolised kirjutised ettelugemiseks koolinoortele, käsikirjas kogutult pealkirjade alla „Jassi juurviljaaed” ja „Mu isamaa”).

Invaliidsuspensionärina sai Rihhard Iher võimaluse sügavamalt tegelda kirjandusliku loominguga, sellal peamiselt luuletuste kirjapanekuga, luuletuste hulgas on pea võrdselt eesti kirjakeelseid ja võrukeelseid, samuti olulises mahus vaimulikku ainet.

Veel autori eluajal, 1980, avanes võimalus avaldada tema võrukeelne luulekogu „Kassimärss”. Postuumselt on ilmunud veel võrukeelset luulet valikkogus „Havva kivi. Ikupilli ja loriluku" (1998) ja jutustus „Kaheksa kellalööki" autori 90. sünnipäeva tähistavalt Osula kooli eestvõttel.