Võru Keel
Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
| võru keel (võro kiil) | |
|---|---|
| Kõneldakse |  Eesti |
| Piirkonnad | Põhja-Euroopa |
| Kokku kõnelejaid | 74 499 (31.12.2011) |
| Keelesugulus | uurali keeled |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel | ametliku staatuseta |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | vro |
Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt (keelekood vro). Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust võru-setu keel.
Kõnelejate arv ja piirkond
Võru keelt kõneldakse põhiliselt Kagu-Eestis ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis. 74 499 kõnelejaga on võru keel suurima kõnelejate arvuga lõunaeesti keel. Võru keelt on ajalooliselt kõneldud ka tänapäeva Läti territooriumil Lutsi keelesaarel. Varem on võru keele jätkuks Põhja-Lätis peetud ka Leivu keelesaart, ent Petri Kallio uuemate uurimuste järgi oli leivu keel eraldiseisev lõunaeesti keel.
Ajalugu
Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded.
Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel, mille üks vanemaid ja tähtsamaid kirjalikke mälestusmärke on 1686. aastal ilmunud Wastne Testament.
Aastast 1885 pärineb esimene põhjalik võrukeelne aabits, Johann Hurda "Wastne Wõro keeli ABD raamat". Varemalt oli välja antud ka "Eesti laste sõber" (1873) ja "Laste edimäne luggemise ramat". Seni viimane võrukeelne aabits on 1995. aastal välja antud "ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ" (kordustrükk 1999).
19. ja 20. sajandil hakati kirjutama juba teadlikult võru keeles. 1990. aastatest on tarvitusel võru kirjakeel.
Võru ja setu keel on teistest lõunaeesti keeltest vanapärasemad ja põhjaeesti keelest vähem mõjutatud. Varem on neid räägitud ka kaugemal idas ja lõunas, praegustel Läti ja Venemaa aladel.
Praegune olukord
1988 loodi Võro Keele ja Kultuuri Fond, mis on korraldanud iga-aastast Kaika suveülikooli. Sealt kasvas välja ka Võru Instituudi loomise mõte. Võru linnas tegutsev instituut loodi 1995. aastal, kui riiklik teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega, ning korraldab selle õpetamist.
Võru keelt õpetatakse praegu[küsitav] kord nädalas 26 koolis, kuid ühtegi läbinisti võru õppekeelega või võru-eesti kakskeelset kooli ega klassi Eestis ei ole. Siiani pole ka ühtki võrukeelset lasteaeda ega lasteaiarühma. Kõrgkooli tasemel saab võru keelt õppida Tartu Ülikoolis.
Ainus läbinisti võrukeelne ajaleht Uma Leht ilmub kaks korda kuus. Samuti annab kaks korda kuus Vikerraadio eetrisse võrukeelse uudistesaate. Alates 2005. aastast tegutseb võrukeelne Vikipeedia.
Võru keele ametliku tunnustamise protsess pole praeguseks lõpule jõudnud. 2004. aastal loodi küll selleks valitsuskomisjon, kuid see pole siiani võru keele õigusliku määratlemise küsimust lahendanud.
Võru keele staatuse üle on eesti meedias ajuti peetud emotsionaalseid diskussioone. Kuigi võru keele kaitseks on algatatud mitmeid projekte ja asutatud Võru Instituut, on võru keel jätkuvalt eesti keele poolt tõsiselt ohustatud. Aastal 1998 korraldatud arvamusküsitluse andmetel kõneleb võru keelt küll rohkemal või vähemal määral 90%, sealhulgas pidevalt 45% võru keeleala elanikest, kuid väga vähe on lapsi, kellele võru keel on esimene keel ja selliseid lapsevanemaid, kes oma lastega pidevalt võru keelt räägivad.
Tänapäeval on võru keel tuntud peamiselt kirjanduse, teatri, folk- ja popmuusika keelena. 2004. aastal esindas Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel İstanbulis ansambel Neiokõsõ võrukeelse lauluga "Tii" ('Tee').
Kokku on pandud võru keelekorpus ja arendamisel on võro keele masintõlge.
Foneetika
Vokalism
Võru keeles esineb 9–11 vokaali: /i/, /y/, /u/, /e/, /ø/, /ɤ/, /o/, /æ/ ja /ɑ/. Mõnikord peetakse eraldi vokaalideks ka kõrget õ-d, mida on võru kirjakeeles märgitud ka y-ga ning tagapoolset e-d, mis esineb tagavokaalsete sõnade järgsilpides ja mida märgitakse peamiselt õ-ga, nt tarõ.
| Eesvokaalid | Tagavokaalid | |||
|---|---|---|---|---|
| Ümardamata | Ümardatud | Ümardamata | Ümardatud | |
| Kõrged | i | ü | (y) | u |
| Keskkõrged | e | ö | õ | o |
| Madalad | ä | a | ||
Võru keeles esineb vokaalharmoonia, mis on omane paljudele uurali keeltele, kuid mis on kadunud eesti keelest. Selle järgi ei esine omasõnades korraga ees- ja tagavokaale. Siiski on erandlikke sufikseid, mis vokaalharmooniale ei allu: -ga(q), nt imäga 'emaga'; -gu(q)/-ku(q), nt elägu 'elagu', -he, nt madalahe 'madalalt', -o, nt käro 'käru'.
Konsonantism
| Huul- | Huul- hammas- | Somp- | Kõva- suulae | Pehme- suulae- | Kurgu- | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Sulg- | p p' | t t' | k k' | q | ||
| Ahtus- | ts ts' | |||||
| Nina- | m m' | n n' | (ŋ ŋ') | |||
| Hõõrd- | f f', v v' | s s' | j | h h' | ||
| Külg- | l lʲ | |||||
| Väri- | r r' |
q märgib võru keeles larüngaalklusiili ja sel on nii leksikaalseid kui ka grammatilisi funktsioone, nt mitmuse tähistamine (kala vs. kalaq 'kalad').
Kõik võru keele konsonandid (peale j ja q) võivad olla palataliseeritud. Palatalisatsioon võib kanda grammatilist tähendust, nt and 'annab' vs and' 'andis'.
Võru keeles pole helilisi konsonante nagu näiteks vene või soome keeles (vene baba, soome padan), klusiilide nõrgad vasted on leenisklusilid, mida märgitakse tähtedega b, d, g nagu eesti keeles.
Grammatika
Käändsõna vormid
Võru keeles on 13 produktiivset ja 2–3 ebaproduktiivset käänet. Ebaproduktiivseteks kääneteks võru keeles peetakse essiivi, mis on vormiliselt langenud kokku inessiiviga, ning instruktiivi, mida ei saa moodustada kõikidest sõnatüüpidest.
Võru keele käänded näitesõnaga elläi 'loom'. Vaid instruktiivi puhul on näiteid toodud muudest sõnadest.
Vokaalharmoonia tõttu on mitmetel võru keele käändelõppudel kaks erinevat varianti, nii ees-, kui tagapoolne. Järgnevas tabelis on need tähistatud suurtähega, mis näitab keeleteaduse traditsioonis mõlemat, nt -le / -lõ (-lE), -ldäq / -ldaq (-ldAq).
| Võro keele käänded ja nende lõpud | ||||
|---|---|---|---|---|
| Kääne | Ainsus | Lõpp | Mitmus | Lõpp |
| nominatiiv | elläi | – | eläjä+q | -q |
| genitiiv | eläjä | – | eläj+i+de | -i, -o, -E, -tE, -dE, -idE, -ije, -isi, -idsi |
| partitiiv | eläjä+t | -t, -d, -tt, -dA | eläj+i+t | -it, -(i)id, -sit, -i, -o, -E, -A, -isi, -idsi, -iE |
| illatiiv | eläjä+he | -he, -tE, -dE, -htE, -hE, -hA, -hU, -ho | eläj+i+he | -he, -tE, -dE, -htE, -hE, -hA, -hU, -ho |
| inesiiv | eläjä+n | -n, -h, -hn | eläj+i+n | -n, -h, -hn |
| elatiiv | eläjä+st | -st | eläj+i+st | -st |
| allatiiv | eläjä+le | -lE, -llE | eläj+i+le | -lE, -llE |
| adessiiv | eläjä+l | -l | eläj+i+l | -l |
| ablatiiv | eläjä+lt | -lt | ejäj+i+lt | -lt |
| translatiiv | eläjä+s | -s, -st | eläj+i+s | -s, -st |
| terminatiiv | eläjä+niq | -niq | eläj+i+niq | -niq |
| abessiiv | eläjä+ldäq | -ldAq, -ttAq, -dAq | eläj+i+ldäq | -ldAq, -ttAq, -dAq |
| komitatiiv | eläjä+gaq | -gaq | eläj+i+de+gaq | -gaq |
| Ebaproduktiivsed käänded | ||||
| essiiv | eläjä+n | -n, -h, -hn, (-nA) | eläj+i+n | -n, -h, -hn, (-nA) |
| instruktiiv | – | – | (eläji) ütsi, käsi, jalo | – |
Sulev Iva on oma väitekirjas ebaproduktiivsete käänete alla arvanud ka prolatiivi, mida eesti keeles loetakse adverbide alla (nt maildõ 'maitsi'). Uuemas võru keeles esineb ka nA-kujuline essiiv, nt kellenä 'kellena', mis on tekkinud väga tugeva eesti keele mõju tulemusena. Harilikult kasutatakse essiivi asemel nominatiivi, translatiivi või ku-konstruktsiooni: tä om sääl oppaja ~ oppajas ~ timä ku oppaja 'ta on seal õpetaja ~ õpetajaks ~ tema kui õpetaja'.
Kohakäänete asemel, eriti mitmuses, kasutatakse võru keeles sagedasti postpositsiooni: eläjide seen 'loomade sees' ~ eläjin 'loomades'; maasikidõ seest 'maasikate seest' ~ maasikist 'maasikatest'; riiolidõ pääle 'riiulite peale' ~ riioliilõ 'riiulitele' jne.
Kesk- ja ülivõrre
Võru keeles esineb keskvõrre ja analüütiline ülivõrre, mis moodustatakse abisõnast kõgõ 'kõige' ja keskvõrde vormist.
Kõige harilikum keskvõrde tunnus võru keeles on -mb, mis liitub omadus- või määrsõna omastava kääne vormile. Murdeti võib keskvõrde tunnuseks olla ka -mp või -p, nt vanõp miis 'vanem mees'. Võru kirjakeele normiks on valitud siiski -mb.
| Algvõrre | Keskvõrre | Ülivõrre | |
|---|---|---|---|
| nominatiiv | lämmi | lämmämb | kõgõ lämmämb |
| genitiiv | lämmä | lämmämbä | kõgõ lämmämbä |
| partitiiv | lämmind | lämmämpä ~ lämmämbät | kõgõ lämmämpä ~ lämmämbät |
| Algvõrrõq | Keskvõrrõq | Ülivõrre | |
|---|---|---|---|
| nominatiiv | lämmäq | lämmämbäq | kõgõ lämmämbäq |
| genitiiv | lämmide | lämmämbide | kõgõ lämmämbide |
| partitiiv | lämmit | lämmämpi ~ lämmämbit | kõgõ lämmämpi ~ kõgõ lämmämbit |
Rektsioon
Keskvõrdega ühilduv sihitis võib võru keeles olla partitiivis või elatiivis.
- Saq olõt must pikemb. 'sa oled minust pikem'
- Saq olõt pikemb minno. 'sa oled minust pikem'
Arvsõnad
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 20 | 100 | 1000 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| ütś | katś | kolm | nelli | viiś | kuuś | säidse | katõssa | ütessä | kümme | ütśtõist | katśkümmend | sada | tuhat |
Isikulised asesõnad
| Ainsus | Mitmus | |
|---|---|---|
| 1. | mina ~ ma(q) | mi(iq) |
| 2. | sina ~ sa(q) | ti(iq) |
| 3. | timä ~ tä(ä) | nimäq ~ nä(äq) |
Küsisõnad
Miä "mis", kiä "kes", kuis "kuidas", ku pall'o "kui palju", kon "kus", kohe "kuhu", kuna "millal", määne "milline", mis "missugune", mille "miks", minktarbis "milleks".
Vaata ka
Viited
Kirjandus
- Kalle Eller (1999): Võro-Seto language. Võro Instituut'. Võro.
- Sulev Iva (2002). Võro-eesti synaraamat. Võro Instituudi Toimõndusõq 12. Võro Instituut'. Võro
- Hella Keem. Võru keel. Eesti teaduste akadeemia Emakeele selts 1997. Tallinn
- Hella Keem, Inge Käsi. Võru murde tekstid. Tallinn, Eesti Keele Instituut 2002 (Eesti murded VI)
- Kuiss vanal Võromaal eleti. Toimetanud Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross. Tallinn, Emakeele Selts 2005 (Valimik korrespondentide murdetekste VI)
- Aune Valk (2000). Võrokeste identiteedist. Kadri Koreinik, Jan Rahman (toim.) A kiilt rahvas kynõlõs.. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (lk 39–56). Võro Instituut'. Võro
Välislingid
 | Võrukeelne Vikipeedia |
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Võru keel |
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Võru keel |
- Üts rahvas, kats kiilt (koht, kus saab võru keelt õppida ning leida palju võru keelega seotud linke ja lugemissoovitusi)
- Võru keel: ülevaade Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liidu kodulehel
- Võru keel Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
- Eesti Keele Instituudi teedüskogo Linguae: Maailma keeled, kirjad ja rahvad
- Helinäide võru keelest, muinasjutt
- Video võru keelt rääkivast tüdrukust
- Video võrukeelsete arvsõnade, väljendite ja näitetekstiga
- Võrukeelsete arvutiprogrammide koduleht
- Inglise-võru arvutiterminite sõnastik
- Läänemeresoome keelte sõnavaraerinevusi näitav Swadeshi loend
- Võrukeelsed joonisfilmid lasteportaalist "Lastekas"
- "Võrulased ja setud taotlevad keeleseadusesse muudatust"[kõdulink] ERR uudised, 22. august 2009
- Sulev Iva, Helen Plado. "Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?" ERR Novaator, 10. november 2016
- Võru keele olukorrast enne ja nüüd Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut, YouTube'i video
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Võru keel, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.