Reigi Õpetaja

See artikkel on romaanist; romaani ainetel tehtud filmist vaata Reigi õpetaja (film) ja ooperist vaata Reigi õpetaja (ooper)

aastal ilmunud soome-eesti kirjaniku Aino Kallase romaan.

"Reigi õpetaja" räägib 17. sajandi ajaloolistel seikadel tugineva loo vahkvihas eksikombel tapetud poisi pärast Hiiumaale Reigi kiriku kogudust teenima saadetud kirikuõpetajast Paul Lempeliusest, kelle abikaasa Catharina Wycken end pärast laste surma kaugel Reigis end võõrkehana tunneb ning kogudusse saadetud abiõpetajas Jonas Kempes endale lohutaja leiab. Armunud paar põgeneb, ent tabatakse mõne aja pärast ja toimetatakse Tallinnasse linnusekohtusse, mis mõistab mõlemad surma. Pärast Lempe ja Wyckeni hukkamist jätkab Lempelius üksikuna Reigis kirikuõpetajana teenimist.

"Reigi õpetaja" kirjutamise ajaks oli Aino Kallase stiil juba välja kujunenud. Kallas ammutas oma loominguks inspiratsiooni Eesti ajaloost arhiivimaterjale läbi töötades aga ka sündmuste toimumispaiku läbi käies ning kohaliku pärimusega tutvudes. Ta kasutab ajaloolisi motiive oma kunstiliste eesmärkide mõjususe tõstmiseks.

"Reigi õpetaja" puhul meenutab Kallas, et materjali nappis: esmatõuke kirjutamiseks ja uurimiseks andis talle Pauckeri Eestimaa õpetajaid käsitlevas teoses leitud leheküljeline lugu. Seejärel sai Kallas kätte vaid paari leheküljelise käsikirja Jonas Kempe ja Catharina Wyckeni koh­tuprotsessi viimasest faasist. Sellega "Reigi õpetaja" arhiiviuuringud lõppevad. Samas on Kallas ise tunnistanud, et on hea, et "Reigi õpetaja" kirjutamiseks rohkem ajaloolist materjali ei leidnud, sest see oleks sundinud teda "kõhklema ja kaaluma", nüüd aga sai ta ajalooliste sündmuste edasi andmisele loomingulisemalt läheneda. Hilisemad uurimised on tuvastanud lisamaterjali Tartu ajalooarhiivist ning oma osa ajalooliste seikade käsitlusse on andnud ka Kalev Jaago ja Aivar Põldvee.

"Reigi õpetajas" kasutab Kallas arhaiseerivat stiili, mida Kai Laitinen iseloomustab kolme komponendi abil: "esiteks, stiliseeritud, arhailine keel; teiseks, kõnelevaks "minaks" on vaimuliku proosa viljeleja, ja kolmandaks, seda kirjutavat "mina" ei saa samastada kirjaniku enda isikuga".

1928. aastal ilmus romaan Eesti Kirjanduse Seltsi väljaandel ja Friedebert Tuglase tõlgituna eesti keeles.

Teos on tõlgitud ka järgmistesse keeltesse:

• inglise (1927, tõlkija Alex Matson)
• saksa (1928, tõlkija Rita Öhquist)
• itaalia (1932, tõlkija Paola Faggioli)
• hollandi
• vene
• rootsi (1937, tõlkija Bertel Gripenberg)
• norra (2009, tõlkija Liv Hatle)

E. Raudsepp kirjutab Aino Kallase 50. sünnipäeva puhul Päevalehes pikema ülevaate Kallase loomingu kohta, mainides ka ära, et peatselt on ilmumas eestikeelne tõlge "Reigi õpetajast" ja et seda peetakse 1926. aasta Soome parimaks kirjandusteoseks.

1928. aasta Päevaleht refereerib Londoni ülikooli dotsent D. S. Mirsky vaimustust Kallase teoste osas. Ta kiidab autori kindlat ja tihedat jutustusviisi, traagikatunnetust ja haruldast võimet tabada inimkirgede ja inimtegevuse põhielementide algjõulisust.

1930. aasta Päevaleht vahendab Der Tagi kirjandusarvustaja C. Meissneri arvamust, et Kallase kirjandusliku võime tugevamaks näiteks on just "Reigi õpetaja".