Protsessor

Protsessori põhilised struktuurielemendid on aritmeetika-loogikaüksus, juhtüksus ja register (mäluüksus).

Protsessorit tuntakse eelkõige funktsionaalüksusena arvuti kesktöötlusseadmes.

Esimesed protsessorid valmistati üksikosadest (transistoridest, takistitest) trükkplaadil. Kui 1960. aastail toimus üleminek integraallülitustele, koostati protsessor mitmest komponendist (nn kivist). Lülituse elementide mikrominiaturiseerimise käigus sai 1971. aastal võimalikuks paigutada protsessori kõik elemendid ühele räniplaadikesele – kiibile. Niisugust elektroonikakomponenti hakati nimetama mikroprotsessoriks. Kui edaspidises kasutuses kõneldakse lihtsalt protsessorist, siis mõeldakse alati mikroprotsessortehnika lülitust või komponenti.

  Pikemalt artiklis Mitmetuumaline protsessor

Tänapäeva protsessorites on mitu protsessorituuma, kusjuures iga tuum on suuresti omaette andmetöötlusüksus.

• Graafikaprotsessor – kuva moodustamise lülitus.
• Digitaalsignaali protsessor, signaaliprotsessor – spetsiaalne mikroprotsessor, mis tegeleb digitaalsignaali töötlusega (lühend DSP, Digital Signal Processor).
• Pildiprotsessor – spetsiaalne protsessor, mis sisaldab riistvaralist platvormi ning programme keeruliste pilditöötlustoimingute kiireks sooritamiseks.
• Heliprotsessor – kasutatakse helistuudiotes ja raadiojaamades.
• Võrguprotsessor – tegeleb võrgutoimingute töötlemisega.

Suhteliselt lihtsad protsessorid on näiteks pesumasinates, piletiautomaatides, DVD-mängijates jm seadmetes paiknevate manussüsteemide mikrokontrollerid.

Käsustiku arhitektuuri (ülesehituse) alusel eristatakse järgmisi protsessoreid:

• CISC-protsessor (Complex Instruction Set Computer) – mitmekülgse käsustikuga protsessor;
• RISC-protsessor (Reduced Instruction Set Computer) – vähendatud käsustikuga protsessor;
• ARM-protsessor (Advanced RISC Machines) – RISCi edasiarendus, laialdaselt kasutusel mobiilseadmetes.