Polüpropeen

Polüpropeen ehk polüpropüleen (lühend PP) on termoplastne polümeer ja plastmaterjalina laialdaselt kasutusel.

Polüpropeeni saadakse propeeni (C3H6) ahelpolümerisatsiooni tulemusena. See polüolefiinide rühma kuuluv plast on mittepolaarne, osaliselt kristalliseerunud (kristallilised piirkonnad vahelduvad korrastamata, amorfsete osadega).

Polüpropeen
Polüpropeeni struktuurivalem

Polüpropeen on toodangumahult maailmas teisel kohal (polüeteeni järel): 2016. aastal kasutati 17,7 miljonit tonni painduva pakendimaterjali valmistamiseks ja 23 miljonit tonni formeeriti plastdetailideks ja -toodeteks.

Polüpropeeni leiutas Giulio Natta 1950. aastate algupoolel.

Omadused

Üldiselt sarnaneb polüpropeen polüeteeniga, kuid on tugevam ja talub veidi kõrgemat temperatuuri, kuni 149 °C, sulamistemperatuur on 175 °C.

Polüeteeni tihedus jääb vahemikku 0,895–0,92, olles sellega kõige kergem massiliselt toodetavate plastide seas.

PP-homopolümeerid on kestvalt kasutatavad temperatuurivahemikus 0–100 °C. Kopolümerisatsiooni teel saadud materjalist valutooted taluvad kuni 140 kraadi. Niisugustest materjalidest pakkekiled, pudelid, karbid jm anumad taluvad keeva vett ja auruga steriliseerimist ilma kujumuutuseta. Madala temperatuuri suhtes on polüpropüleen tundlikum kui polüetüleen – juba temperatuuril alla –5 °C hakkab spetsiaalselt töötlemata materjal hapraks muutuma.

Keemiliselt on polüpropüleen võrdlemisi püsiv, märgatavat mõju avaldavad ainult tugevad happed, Valgus, eriti UV-kiirgus ja kõrge temperatuur vanandavad puhast polüpropeeni kiiremini kui polüeteeni, seepärast kasutatakse polüpropeeni ainult stabiliseeritud kujul.

Dielektriliste omaduste poolest on polüpropeen võrreldav polüeteeniga.

Kasutamine

Propeen on kasutusel paljudes valdkondades, näiteks:

  • toiduainetööstuses pudelid, leivatoodete kilepakendid, piimatoodete topsid ja karbid, keetmiskindlad pakendid, korduvkasutatavad lauanõud, termosnõud;
  • tekstiilitööstuses tekstiilkiudained ja vastavad tooted, muuhulgas kodutekstiil, vaibad, spordirõivad, meditsiinitarbed (sh kaitsemaskid), köied, pakkematerjalid;
  • ehituses torud ja toruliitmikud, kleeplindid;
  • elektrotehnikas juhtmeisolatsioon, kondensaatorite dielektrik
  • masina- ja autotööstuses armatuurlauad, akukestad, turvaistmed, kaitsekiivrid.

Tags:

AhelpolümerisatsioonKristallisatsioonMaterjalMolekuli polaarsusPlastPlastidPolümeerSüsinikTermoplastsusVesinik

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

KodanikupalkTurvasNaisenimede loendKonstantin PätsRiikide loend pindalade järjekorrasPärisorjusŠveitsRenato GuttusoKreekaKovalentne sidePeeter JürgensMehhikoPärtel-Peeter PereEesti linnadEdgar SavisaarMaarjo MändmaaMõõtühikute loendTšillipiparBarokkRiina SolmanOtt TänakNATOA. H. TammsaareJumalate loendSuitsupääsukeKurt CobainEbatsuugaIda-Viru maakondJuss HaasmaIlmakaaredVincent van GoghPeeter KoppelIndiaEukarüoodidVenemaa linnade loendAfganistani lippA-222XV RiigikoguViirusedJutumärgidVõrkpallSoomaa rahvusparkAino KapstaRahvusooper EstoniaTõnis PaltsHarilik tammHarju maakondNikita HruštšovValge tolmpeaGrete JürgensonPolüskleroosEestlaste muistne vabadusvõitlusTanel KiikLääne-Viru maakondUrmas LennukHendrik Toompere juunior juuniorPruunkaruJüriöö ülestõusMart LaarSerbiaDoonauEestikeelne Vikipeedia19. sajand EestisTallinna linnapea🡆 More