Papiamento Keel

Keele nimetus tuleb papiamento keele sõnast papia kõnelema' (portugali papear).

Papiamento keeles kirjutatakse keele nimetus kujul Arubal Papiamento ja Curaçaol Papiamentu. Hääldus on ühesugune, vahe on ainult kirjaviisis, mis Curaçaol lähtub rohkem hääldusest, Arubal rohkem etümoloogiast. Bonairel on keele nimetus Papiamèn.

Kuigi Hollandi Antillidel on ametlik keel hollandi keel, kõneleb seda suur osa Madalmaade Tuulealuste saarte elanikkonnast. Madalmaade Tuulepealsetel saartel (Sint-Eustatius, Saint-Martini saar ja Saba saar) on kõige kõneldavam keel inglise keel. Arubal on papiamento keel alates 2004. aastast hollandi keele kõrval ametlik keel, kuigi ka seal kasutavad võimud seni kõige rohkem hollandi keelt.

Papiamento keelel on kaks põhikuju, mis erinevad põhiliselt ortograafia poolest.

Papiamento on Arubal kõneldav keelekuju, mille kirjaviis on etümoloogilise orientatsiooniga. Papiamentu on Curaçaol kõneldav keelekuju, mille kirjakeel on foneetiline. Ka Bonaire murret (Papiamen) kirjutatakse foneetilisel põhimõttel.

Kuigi papiamento päritolu on palju uuritud, ei ole õnnestunud selle allikat täpselt kindlaks teha. On teada, et keel tekkis 17. sajandi paiku, mil Curaçaol oli orjanduse õitseaeg. Hollandi Lääne-India Kompaniil oli tol ajal Curaçaol orjaturg, kust orje osteti ja müüdi kõikjale maailmas. Suur osa neist orjadest pärines Lõuna-Ameerikast ja Aafrikast. Neid orje kasutati ka Hollandi kolooniate istandustes ja soolakaevandustes. Kõige varasema avaldatud iseloomustuse Curaçao rahvakeelele andis paater Schabel, kelle järgi Curaçao neegerorjad kõnelesid "murtud hispaania keelt".

Kõige tõenäolisema teooria järgi on papiamento keel välja kasvanud orjade soovist omavahel suhelda. Papiamento keel tekkis pidžinkeelena hispaania, portugali, hollandi ja inglise keelest ning Aafrika murretest ja aravakkide keelest. Pole teada, millisel keelel oli kõige suurem mõju ja kuidas täpselt keel edasi arenes. Mõne uurimuse järgi oli kõige suurem mõju hispaania keelel (otsustades paljude sarnaste tegusõnade järgi). Teised uurimused postuleerivad mingi Brasiilia kreoolkeele mõju. Viimane uurimus lähtub suurest Aafrika portugali keele mõjust ning otsib seost Aafrika maadega. On ka avastatud, et Venezuelas on papiamento keelt kõnelev kogukond. Mõne uurija väitel tekkis Papiamentu Curaçaol ning jõudis sealt Venezuela kaudu Arubale. Seepärast sarnanebki Aruba Papiamento kõlalt ja sõnavaralt hispaania keelega.

Tänapäeva papiamento keeles on palju uusi sõnu inglise ja hispaania keelest ning toorlaene hollandi keelest.

Arubalt pärit Dave Bentoni emakeel on papiamento.