Oskar Kallis (23.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
november">23. november 1892 Tallinn – 1. jaanuar 1918 Jalta) oli eesti maalikunstnik.
Oskar Kallis | |
---|---|
Oskar Kallis, 1915 | |
Sündinud | 23. november 1892 Tallinn, Eesti |
Surnud | 1. jaanuar 1918 (25-aastaselt) Jalta, Tauria kubermang |
Rahvus | eestlane |
Haridus | Ants Laikmaa ateljeekool |
Tegevusala | maalimine, joonistamine |
Kunstivool | juugend, sümbolism |
Tuntud teoseid | "Kalevipoeg kellukest helistamas" (1914–1915), "Kalevipoeg allmaailmas" (1915) |
Mõjutatud | Ants Laikmaa |
Oskar Kallis sündis Tallinnas kojamehe perekonnas. Pärast isa surma 1898. aastal tuli tal aidata ema kolme õe-venna kasvatamisel. Pärast neljaklassilise Tallinna linnakooli lõpetamist 1910. aastal asus ta joonestajana tööle insener Ernst Boustedti juurde. 1914. aastal arvati ta Peeter Suure Merekindluse ehitusel Tallinnas joonestajaks, kellena töötas kuni 1917. aasta novembrini.
Kunsti õppimist alustas ta juba linnakoolis käies. 1903. aastal astus ta Tallinnas avatud Ants Laikmaa ateljeekooli. Aastatel 1905–1907 viibis Laikmaa Eestist eemal ning Kallise õpingud katkesid. Noor kunstnik katsetas iseseisvalt joonistamise, akvarelli ja õlimaaliga, tehes ka mitmesuguseid projektikavandeid ja visandeid.
1912. ja 1913. aastal täiendas ta end Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustel. 1913. aastal naasis Laikmaa kodumaale ning Kallis läks tagasi tema juurde õppima. Tuntud kunstniku juhendamisel suutis ta kiiresti end kunstnikuna leida.
Oskar Kallise elu jäi lühikeseks.Tuberkuloos ja pingeline loominguline töö lisaks igapäevasele leivatööle kurnasid noore mehe tervise. 1917. aastal algatas Ants Laikmaa korjanduse, et viia haige noor kunstnik "soojale maale". Sama aasta detsembris õnnestus tal Senni Neggo abiga toimetada Kallis rongiga Jaltasse, kuid mõned päevad enne jõule 25-aastane kunstnik suri ning on maetud Jalta kalmistule Jaila mäe jalamil.
Oskar Kallis oli üks esimesi ainult Eestis kunstihariduse omandanud kunstnikke. Siiski oli ta käinud ekskursioonidel Soome kunstimuuseumides, kus tutvus Akseli Gallen-Kallela loominguga ning Peterburis ja Moskvas, kus viis ennast kurssi näiteks Nikolai Roerichi teostega. Ta ühendas oma loomingus rahvakunsti ja juugendit.
Kallis sai "Kalevipoja"-aineliste pastellmaalidega silmapaistvaks rahvusromantilise suuna esindajaks (umbes 40 maali ajavahemikus 1912–1917). Kallise esimeste katsetustega Kalevipoja ainestiku vallas sai avalikkus tutvuda Tallinna Eesti Kunstiseltsi kunstikursuste esimesel ülevaatenäitusel 1912. Jätkates 1913. aasta sügisest õpinguid Laikmaa juures, töötas Kallis korduvalt läbi kogu "Kalevipoja" ainestikud, osalt pastellis, osalt joonistustes ning mõnel puhul ka õlis.
Kallis on maalinud portreesid (sealhulgas kolm autoportreed) ja maastikke. Viimane eluaasta kujunes kunstnikul väga viljakaks ning sellest aastast pärinevad mitmed tema sümbolistlikud tööd, sealhulgas "päikesetsükkel" ning surma eelaimdusest kantud "Palavik", "Liiva-Annus" ja "Suudlus".
Kallis kujundas Eduard Vilde "Mäeküla piimamehe" (1916). Ta on loonud ohtralt ka mitmesuguste tarbeesemete (vaibad, sohvapadjad, käekotid, kardinad) kavandeid. Ta valmistas ka rahvusliku mööbli kavandeid.
1916. aastal kujundas Kallis koos Aleksander Mülberiga Eesti Rahva Muuseumi väljapaneku Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel, valmistades ühtlasi näituse neli plakatit. Veel samal aastal saatis kunstnik muuseumimärgi joonised, millele järgnesid 1917 plakatid ja rinnamärgikavandid.
Oskar Kallis joonistas ka karikatuure, mida avaldati väljaannetes Lendleht (1907), Tapper (1917) ja Meie Mats (1926).
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Oskar Kallis |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Oskar Kallis, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.