Niidukiur

Niidukiur ehk stepi-niidukiur (Anthus richardi, ka Anthus novaeseelandiae richardi) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.

Niidukiur
Niidukiur
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Västriklased Motacillidae
Perekond Kiur Anthus
Liik Niidukiur ehk stepi-niidukiur
Binaarne nimetus
Anthus richardi
Vieillot, 1818
Sünonüümid

Anthus novaeseelandiae richardi

Niidukiur
Anthus richardi

Levila

Niidukiur on levinud Aasia lõuna- ja idaosas ning Malai saartel. Pesitseb Lõuna-Siberis, Mongoolias, Kesk-Aasia osades ja Hiina põhja-, kesk- ja idaosas. Talvitub India subkontinendil, Kagu-Aasias ja Hiina lõunaosas; veel rohkem lõunas on teda kohatud Sri Lankal, Singapuris ja Kalimantani põhjaosas. Ta on hõre läbirändaja Koreas ja Jaapanis. Väike osa populatsioonist liigub regulaarselt sügiseti lääne suunas, ja nõnda on niidukiure kohatud enamikus Euroopa riikides, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Euroopas kohatakse niidukiure tavaliselt septembri ja novembri vahel rannikualadel, harva kevadel.

Eestis on ta eksikülaline, keda on kohatud peamiselt Saaremaal Sõrve poolsaarel.

Välimus

Niidukiur on kiuru perekonnas üks suuremaid liike. Ta on põldlõokesesuurune püstise kehahoiaku ja pikkade jalgadega sale lind, üldpikkusega 17–20 cm ja kaalub 25–36 g. Ta sarnaneb väga mongoolia kiuruga, kuid niidukiurul on pikem nokk, pikemad jalad ja saba, pikem ja sirgem tagavarba küünis, sabal rohkem valget ja ülapoolel vähem triibustust. Niidukiur on nõmmekiurust suurem, jalad ja saba on pikemad, nokk on jämedam, valjasriba ebamääraselt hele ja silmatriip silma ees ähmasem. Niidukiuru ülapool on peamiselt pruun ja alapool hele, seljal ja rinnal on tume triibustus. Saba äärmised tüürsuled on valged. Pea sulestikus on iseloomulikud hele valjasriba ja kulmutriip ning tume silmatriip, haberiba ja lõuariba. Tiival on kaks vööti, mis on moodustunud keskmiste ja suurte kattesulgede heledatest tippudest. Niidukiuru lend on jõuline ja lainjas, lennul häälitseb koduvarblaselaadselt "psriup". Laulab lennul, laul koosneb korduvatest üksluistest siutsuvatest või sirtsuvatest häälitsustest.

Elupaik

Niidukiur asustab avamaastikku, eriti lauskmaa madalikke. Elab steppides ja kultuurmaastikul.

Pesitsemine

Pesa ehitab maapinnale rohupuhma varju, pesa koosneb rohust ja samblast.

Toitumine

Niidukiur on putuktoiduline. Ta toitub peamiselt maapinnal, kuid võib teha ka lühikesi lende putukate püüdmiseks.

Viited

Välislingid

Tags:

Niidukiur LevilaNiidukiur VälimusNiidukiur ElupaikNiidukiur PesitsemineNiidukiur ToitumineNiidukiur ViitedNiidukiur VälislingidNiidukiurKiurLiik (bioloogia)LindPerekond (bioloogia)Sugukond (bioloogia)Västriklased

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

GröönimaaRegilaulPeeter IJüriöö ülestõusLeevikeEesti majandusEesti kroonAtlase mäedKasvuhoonegaasidEesti köökWikmani poisid (seriaal)PäikesesüsteemLutsRoomet LeigerLauri LäänemetsMartin SaarVatikanVulkaanSkisofreeniaRooma riikLämmastikTehiskeelte loendJaan AnveltPrantsuse kirjanike loendAraabia ÜhendemiraadidKüüditamineTaiRaul UkaredaItaalia linnade loendHeliridaJutumärgidEnsüümNõukogude LiitJohannes ErmKoerKuressaare piiskopilinnusHenrik VisnapuuMärt AvandiRaamatu ja roosi päevABBAMaskis lauljaBalti PuuvillavabrikTõlgeRiina SolmanTelia CompanyPärisorjusRoomaKuremäeLiina RaudHelicobacter pylori infektsioonSiiri SisaskVAT TeaterLauljate loendidMõttekriips5MIINUSTVene-Ukraina sõdaToomas LuhatsPõltsamaa vana Niguliste kirikArgentinaElisabet ReinsaluJana ToomEuroopa kultuuripealinnUkraina🡆 More