Nõmmekiur

Nõmmekiur elab Põhja-Aafrikas ja Euraasia parasvöötme lõunapoolses osas Prantsusmaast, Taanist ja Lõuna-Rootsist kuni Lääne-Mandžuuria ja Kesk-Hiinani. Talvitub troopilises Aafrikas, Araabia poolsaarel ja Indias.

Nõmmekiur on liivakarva toonides kõrgejalgne suur kiur. Tema üldpikkus on 15,5–18 cm. Vanalinnu sulestik on valdavalt hallikasbeež, puguala külgedel võib olla väheseid tumedaid triipe. Nii vana- kui ka noorlinnul on lai ja selge kulmutriip. Noorlinnu puguala on tumedatäpiline ja seljal triibud.

Kutsehüüd varieeruv, nt "tsirüii" või "tsirrlü". Laul on monotoonne, koosneb sageli kutsehüüdudest, mida lind esitab pikkade pauside järel. Laulab lennul või istudes väljapaistval oksal, traadil jm.

Nõmmekiur asustab Eestis liivaseid hõreda taimestikuga nõmmesid, liivikuid, luiteid, liivakarjääre. Tegutseb peamiselt maapinnal.

 

Nõmmekiur ehitab pesa maapinnale rohttaimestiku varju. Pesa on kausjas, kohev ja üsna suur, koosneb kuivadest kõrtest ja on seestpoolt vooderdatud väheste jõhvide ja karvadega. Kurnas on 4–6 valkjat, hõredate tumedate laikudega muna. Pojad on pesas umbes kaks nädalat, nad lennuvõimestuvad juuli alguseks.

Nõmmekiur toitub peamiselt putukatest, väikestest tigudest ja röövikutest.

Nõmmekiur on Eestis kogu aeg olnud lokaalselt levinud. Kuni 1920. aastateni oli ta haruldase haudelinnuna levinud Harjumaal peamiselt Tallinna ümbruses, Saaremaal ja Petserimaal. 20. sajandi keskpaigaks laienes tema levila Hiiumaale, Pärnumaale, Virumaale ja Lõuna-Eesti sisemaale.

Nõmmekiur on ka praegu siin haruldane, tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 10–30 paarile. Mitmetes varasemates leiukohtades pole nõmmekiuru enam kohatud.

Arvukus on viimase paarikümne aastaga vähenenud. Eelmisel atlaseperioodil (1977–1982) kohati liiki sagedamini, siis leiti nõmmekiuru 31 ruudus.

Nõmmekiur saabub Eestisse põhiliselt mai esimesel poolel, lahkub septembris-oktoobris.

Nõmmekiur on looduskaitse all.

• Nõmmekiur andmebaasis eElurikkus