Nihkeelastsusmoodul

Nihkemooduli mõõtühik SI-süsteemis on paskal, praktikas enamasti kasutusel gigapaskal (GPa).

Nihkeealastsusmoodul seob omavahel nihkepinget ja nihkemoonet:

${\displaystyle G\ {\stackrel {\mathrm {def} }{=}}\ {\frac {\tau _{xy}}{\gamma _{xy}}}={\frac {F/A}{\Delta x/l}}={\frac {Fl}{A\Delta x}},}$ 

kus

${\displaystyle \tau _{xy}=F/A\,}$  = nihkepinge;
${\displaystyle F}$  on mõjuv jõud;
${\displaystyle A}$  on pindala, millele jõud mõjub;
${\displaystyle \gamma _{xy}}$  on nihkemoone; üldiselt ${\displaystyle \gamma _{xy}=\Delta x/l=\tan \theta }$ , mõnel juhul ka ${\displaystyle \gamma _{xy}=\theta }$ ;
${\displaystyle \Delta x}$  on põiknihe;
${\displaystyle l}$  on algpikkus.

Isotroopsete materjalide puhul on nihkeealastsusmoodul seotud normaalelastsusmooduliga ${\displaystyle E}$  ja Poissoni teguriga ${\displaystyle \nu }$  läbi valemi

${\displaystyle G={\frac {E}{2(1+\nu )}}}$ .

Metallidel ${\displaystyle G\approx 0,4E}$ .

• Elastsusmoodul
• Normaalelastsusmoodul
• Poissoni tegur