Perekond Mänsak: Linnuperekond

Mänsakute perekonda kuulub kolm liiki:

• Nucifraga caryocatactes (Linnaeus, 1758) – mänsak
• Nucifraga columbiana (Wilson, A, 1811) – hallmänsak
• Nucifraga multipunctata (Gould, 1849) – kašmiiri mänsak.

 

Mänsakutel on suhteliselt lühike saba, laiad tiivad ja pikk sirge terava tipuga nokk. Nad on metsalinnud ja seotud okasmetsadega.

Nad on kohastunud toituma männiseemnetest ja pähklitest. Neil on alanoka sees seljak, mis võimaldab pähkleid suhteliselt hõlpsasti purustada. Mänsakute keele all on paun, mis võimaldab neil kanda suurt kogust pähkleid ja seemneid pessa või panipaika. Igal vanalinnul on arvukalt selliseid panipaiku ja igal paaril on need paigutatud hajali üle oma valduse.

Aasta jooksul võib mänsak ära peita mitusada tuhat seemet, palju kordi rohkem kui ta sööb. Ülesleidmata seemned lähevad sageli kasvama. Niimoodi taastoodab mänsak omaenda elukeskkonda. Eriti oluline on tema tegevus põlendikel pärast metsatulekahjusid ja raiesmikel.

Mänsakute pesitsusedukus on seemnete suure saagikusega aastatel kõrge, kuid ikaldusaastatel on osa linde sunnitud oma kodumetsast toidu otsingul välja rändama . Pesitsemine toimub ikka vara, isegi enne lumesulamist. Pesa asub tavaliselt kõrgel okaspuu otsas. Tavaliselt on pesas 2–4 muna, mida hautakse 18 päeva.

Mänsakud on ainsad vareslased, kellel haudumisest võtavad osa mõlemad sugupooled . Ka poegi toidavad mõlemad vanemad. Pojad on pesas umbes 23 päeva ja jäävad pärast veel mitmeks kuuks vanematega kokku, et õppida neilt toiduvarude kogumist.