Musttihane

Periparus ater) on linnuliik tihaslaste sugukonnast. Ta on Euroopa üks väiksemaid tihaseid, pöialpoisist veidi suurem.

Musttihane
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Tihaslased Paridae
Perekond	Tihane Parus
Liik	Musttihane
Binaarne nimetus
Parus ater Linnaeus, 1758
Musttihase levila
Sünonüümid
Periparus ater (Linnaeus, 1758)

Musttihane on ligi 20 alamliigiga laialdaselt levinud Euroopas, Siberis (kus ulatub põhjapolaarjooneni), Kamtšatkal, Primorjes, Sahhalinil, Jaapanis, Mandžuurias, Himaalajas, Kaukaasias, Iraanis ja Loode-Aafrikas. Alamliigid on jaotatud rühmadeks ater, atlas, cypriotes, caucasus, aemodius ja ptilosus , see aga pole lõplik jaotus. Musttihane elutseb okaspuistutes ja mägimetsades. Areaali lõunaosas on musttihane paigalind, keskosas hulgulind ja põhjaosas rändlind. Eestis on musttihane ebaühtlaselt levinud, aastati kõikuva arvukusega väikesearvuline kuni üsna harilik haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 15 000 – 25 000 paarile, talvist arvukust 30 000 – 60 000 isendile. Eestis eelistab musttihane pesitsusaegse elupaigana kuusikuid ja kuuse-segametsi.

Musttihase pea ja kael on ülaltpoolt läikivmustad, kuklal kitsas valge triip, põsed ja kaela külg on valged. Selg on hallikas, nimmepiirkond ja sabaalune oliivpruuni varjundiga. Saba on hallikaspruun. Kurgualune on must. Pugu, rind ja kõhualune määrdunudvalged. Tiivad pruunid, kahes reas valgete laigukestega. Aasias leidub lühikese tutiga alamliike.

 

Musttihane pesitseb mai algusest juuni keskpaigani. Pesa valmistatakse samblast, loomakarvadest, taimevillast ja niinekiududest. Pesa sisekihis leidub ämblikuheiet ja harva udusulgi. Kurnas leidub 6–13 muna. Levila lõunaosas on musttihasel kaks kurna aastas: esimeses, aprilli lõpul või mai algul, 8–11 muna, teises, juunis, 7–9 muna. Emaslind haub 12–14 päeva. Isane toidab teda, tuues talle toitu 2–3 korda tunnis. Nagu teistelgi tihastel, nii ka musttihastel ei kooru pojad korraga, vaid paari päeva jooksul ning sel ajal jätkab isaslind emaslinnu ja poegade toitmist. Seejärel, kuni poegade lahkumiseni pesast (umbes 20 päeva), osalevad emas- ja isaslind poegade toitmises võrdselt. Päeva jooksul toovad nad pessa toitu mitusada korda. Vanemad toidavad poegi ka nädala jooksul pärast nende pesast lahkumist.

Musttihane sööb putukamune, liblikaid ja nende röövikuid, sarnastiivalisi (täid ja lehetäid), harvem ämblikke, kiletiivalisi ja mardikaid. Talvel toitub ta peaaegu ainult okaspuude seemnetest.

Suve lõpul ja sügisel korjab ta toiduvarusid. Püütud putukaid või hangitud seemneid peidab ta mitmekaupa koorepragudesse, oksaharude vahele ja okaste vahele. Sealjuures suruvad nad saagi oksa vastu altpoolt, et pealesadav lumi ei takistaks juurdepääsu sellele.