Murmansk: Linn Venemaal

Linn asub Koola poolsaare põhjakaldal, polaarjoone taga.

Murmansk
vene Мурманск põhjasaami Murmánska koltasaami Muurman
Murmanski vapp
Pindala	154 km²
Elanikke	267 422 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 33° 5′ E

Linn on asutatud 1916. aastal.

Murmansk oli NSV Liidu ja on tähtis Venemaa Föderatsiooni sõjasadam ning Venemaa sõjalaevastiku Põhjamere laevastiku ja tuumajäämurdjate baas.

Koola poolsaare alad olid ajaloolised saamide asualad. Keskajal laienes aladele Novgorodi vabariigi võim, hiljem liideti alad Moskva suurvürstiriigiga. Venemaa keisririigis 1916–1917 kandis linn Romanovite dünastia auks nime Romanov-Murmanil (Романов-на-Мурмане).

Esimene maailmasõja ajal toimetati Venemaa keisririigi Antanta-liitlaste poole Koola poolsaarele ja Murmanskisse üle miljoni tonni sõjavarustust keisririigi sõjaväele. Saksamaa keisririigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud separaatrahulepingu sõlmimise ja rindejoone lähenemisel Petrogradile, 1918. aasta 6. märtsil maabusid Murmanskis lahingulaev "Glory"lt Suurbritannia sõjaväelased, kokkuleppel Nõukogude valitsusega linnas asuva varustuse kaitseks ning võimaliku saksa pealetungi eest. Alanud Vene kodusõjas kuulutas Murmanski Nõukogu 30. juunil end enesemääramisõiguse alusel iseseisvaks ja eraldunud Nõukogude Venemaast. Murmanski koalitsiooninõukogu toetas ka Suurbritannia, kelle toel moodustati piirkonnas Briti-Slaavi ja Prantsuse-Slaavi sõjaväeosad. 1918–1920 oli Murmansk okupeeritud lääneriikide poolt, kes toetasid Vene kodusõjas valgeid, Põhjarindel.

Elanike arv on viimastel aastatel kiiresti vähenenud peamiselt väljarände tõttu. Kui 1992. aastal elas linnas 468 300 inimest, siis 2018. aasta alguseks oli elanike arv langenud 295 374 peale.