Melanotsüüdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku.
Melanotsüüdid mõjutavad ka juuste ja naha värvust.
Melanotsüüdid arenevad ja migreeruvad inimese lootel embrüonaalses eluetapis crista neuralis'es melanoblastidest.
Sihtkohta jõudnud melanotsüüdid hakkavad melanosoomi, mille sees sünteesitakse melaniini, komplekteerima.
Melanotsüüdid paiknevad epidermise stratum basale kihis ja on tihedalt seotud keratinotsüütide ja Langerhansi rakkudega.
Umbes iga kümnes basaalkihi rakkudest on melanotsüüt, lisaks on melanotsüüdid ka karvafolliikulites, limaskestadel ja silmades.
Ka südames paiknevad melanotsüütidesarnased rakud, kuid nende ülesanded pole selged, need võivad osaleda südame rütmihäirete vallandamisel.
Madudel on melanotsüüte tuvastatud peamiselt nahas. Melanotsüüdid liigitatakse asukoha järgi: pärisnahas paiknevad naha melanotsüüdid, epidermises paiknevad epidermaalsed melanotsüüdid ja nahaalused melanotsüüdid, mis paiknevad sügaval nahas ja moodustavad võrgustiku. Kõik nimetatud rakud sisaldavad melaniini sünteesivaid osiseid. Lisaks sisaldavad melaniiniladestusi ka mõningate inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatud madude, näiteks pärisrästiklaste ja lõgismadulaste peas paiknevad mürginäärmeid katvad koed, lihased kui ka mürginäärmed. Sugukonda Colubridae liigitatud madudel melaniiniladestusi Duvernoy näärmetes ei ole tuvastatud.
Mitmetel selgroogsetel loomadel (näiteks inimestel, kassidel, pühvlitel, hobustel, sigadel ja koertel) põhjustab epidermaalsete melanotsüütide hävimine tõenäoliselt vitiliigot.
Melanoomi patogenees ja ravi on siiani lõpuni uurimata. Mitmed melanotsüütide arengus osalevaid geene on tuvastatud ka maliignetes melanotsüütides, mida on tuvastatud melanoomi põdevate inimeste kasvajakolletes.
Inimeste melanoomi rakuliinide põhjal arvatakse, et melanoomi tekkes mängivad rolli ka rakkude eritatavad kasvufaktorid nagu tuumornekroosifaktor alfa, tuumornekroosifaktor beeta, närvikasvufaktor (NGF) jpt.
Vogt–Koyanagi–Harada syndrome (VKH syndrome) on eeldatavasti autoimmuunse geneesiga haigus, mida iseloomustab krooniline, kahepoolne, difuusne granulomatoosne uveiit ja ka naha, neuroloogilised ja kuulmishäired.
VKH sündroom on immuunvahendatud haigus. Arvatakse, et selles mängivad rolli T-abistajarakud, mis vahendavad autoimmuunreaktsioone melanotsüütide vastu nahas, silmamunasoonkestas, kesknärvisüsteemis ja sisekõrvas, mille tagajärjel hävitatakse melanotsüüdid.
Rakukultuuridega seotud uuringud näitavad, et dopamiin indutseerib melanotüütide apoptoosi.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Melanotsüüt, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.