Lüürika
Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes.
Artiklis puuduvad viited. (Detsember 2023) |
Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kausaalsust ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed. Kujundi ja kõlaseoste loomisel on väga oluline sõnavalik.
Mitmed läänemaised lüürikažanrid pärinevad antiikkirjandusest (ood, hümn, eleegia) ja Itaaliast (sonett, kantsoon, sekstiin).
7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Eristatakse:
- monoodilist lüürikat, mis on mõeldud sooloesituseks lüüra saatel
- koorilüürikat.
Koorilüürika klassik on Pindaros, kelle looming oli 16.–18. sajandil eeskujuks paljudele Euroopa luuletajatele.
Vaata ka
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Lüürika, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.