Koopamaaling

Vanimad maalid on Põhja-Austraalia Gabarnmungi koopas 28 000 aasta vanused, viimased teadaolevad on maalitud aga vähem kui sajand tagasi.

Vanimad teadaolevad koopamaalingud on rohkem kui 44 000 aastat vanad, neid leidub nii Lääne-Euroopas asuvas Prantsuse-Kantaabria piirkonnas kui ka Marose rajooni koobastes Indoneesias. Vanimad koopamaalingute tüübid on käsitsi šabloonid ja lihtsad geomeetrilised kujundid. Teadlased teatasid 2018. aasta novembris Indoneesia Borneo saarel Lubang Jeriji Saléh koopas avastatud vanima teadaoleva, üle 40 000 (võib-olla isegi 52 000) aasta vanuse tundmatu looma kujuga seinamaali.

Enamik eelajaloolistest koopamaalingutest olid kujundlikud ja 99 protsenti neist olid loomad. Algul värvisid kiviaja kunstnikud röövloomi (lõvisid, ninasarvikuid ja karusid) peaaegu sama sageli kui ulukiloomi, nagu piisonid ja põhjapõdrad. Inimeste pildid olid erakordselt haruldased nähtused ning olid tavaliselt väga stiliseeritud ja loomult vähem loomuliku loomuga. Samuti olid levinud abstraktsed kujutised (märgid, sümbolid ja muud geomeetrilised tähised) ning hõlmavad tegelikult vanimat paleoliitikumi kunstiliiki, mida leiti hilisest kiviajast koobastes. Kasutatavate pigmentide hulka kuuluvad punane ja kollane ooker, hematiit, mangaanoksiid ja süsi. Mõnikord lõigati looma siluett kõigepealt kaljusse ja mõnes koopas graveeriti kõik või paljud kujutised ainult sel viisil, jättes need mõnevõrra välja "koopamaali" rangest määratlusest. Geoloog Kieran D. O'Hara räägib raamatus "Koobaste kunst ja kliimamuutused", et kliima kontrollis kujutatud teemasid.

Tavaliselt loodi polükroomne koopamaaling kolmes põhietapis, mis võisid oluliselt varieeruda sõltuvalt kunstniku kogemusest ja kultuurilisest küpsusest, kivimi pinna olemusest ja kontuuridest, valguse tugevusest ja tüübist ning saadaolevatest toorainetest. Esiteks joonistatakse looma kontuur ja põhijooned koopa seinale, kas tehes kivi pinna teravaks kiviga või tehes musta kontuuri söe või mangaani abil. Teiseks, looma täielik joonis värvitakse või täidetakse punase ookri või muude pigmentidega. Kolmandaks, looma keha servad värvitakse tumedaks, et kolmemõõtmelisust suurendada. Helitugevuse ja reljeefi suurendamiseks rakendatakse täiendavat graveerimist või isegi skulptuuri.

• Fumaani koobas (umbes 35 000 eKr) Aurignacia põdrajahtide poolt asustatud Itaalia eelajalooline koobas, mille kokkuvarisenud koopa seina fragmentidelt leiti hulk primitiivseid loomseid koopamaalinguid.
• Abri Castanet (umbes 35 000 eKr) Dordogne'i kivivarjupaik, mis sisaldab graveeritud pilte naiste suguelunditest, hobuste ookermaalinguid ja abstraktseid sümboleid.
• Altamira koobas (esimene etapp 34 000 eKr) Antillana del Mar, Hispaania. Koopa kõige kaugemast osast leitud klubikujuline sümbol oli dateeritud 34 000 eKr.
• Grotte des Deux-Ouvertures (umbes 28 000 – 26 000 eKr). Märkimist väärib see, et sellel on loomade gravüüre, sealhulgas rohkem kui 50 härja- ja mammutifiguuri.

7. Magura koobas

6300–3000 eKr, Bulgaaria. Teemaks naiste siluetid, jahindus, tantsimine, loomad, maske kandvad inimesed, taimed, tööriistad ja tähed.

Avastanud: Bulgaaria ministrite nõukogu

6. Cueva de las Manos

7000 eKr, Argentina. Teemaks inimese käte piirjooned.

Avastanud: Euroopa asunikud

5. Laas Gaal

9000–3000 eKr, Somaalia. Teemaks lehmad tseremoniaalsetes rüüdes, kaasas kaelkirjak, kodustatud koerad ja inimesed.

Avastanud: Prantsuse arheoloogiameeskond

4. Bhimbetka

13 000–12 700 eKr, Bhopal. Teemaks on ohtralt kujutatud selliseid loomi nagu tiiger, piisonid, metssead, ninasarvikud, ahvid, elevandid, sisalikud, antiloobid, paabulinnud ja muud loomad.

Avastanud: arheoloog dr Vishnu Wakankar

3. Lascaux' maalid

17 000 aastat vana, Prantsusmaa. Teemaks hirved, hobused ja pullid.

Avastanud: Marcel Ravidat

2. Serra da Capivara

23 000 eKr, Brasiilia. Teemaks jahi- ja rituaalide, loomade ja puude stseenid.

Avastanud: Clovis inimesed

1. Altamira koobas

35 600 aastat tagasi, Hispaania. Teemaks käejälgede, piisonite ja hobuste ooker- ja söepildid.

Avastanud: Marcelino Sanz de Sautuola

• "Vanimad kirjamärgid võisid kõnelda loomade poegimisest" ERR Novaator, 9. jaanuar 2023