Kanarbikulaadsed

Seltsi kuulub nii puid, põõsaid kui ka roni- ja rohttaimi. Lisaks autofüütidest taimedele kuulub kanarbikulaadsete seltsi ka mükoheterotroofe ja loomtoidulisi taimi (nt sugukond sarratseenialised). Erikoidne mükoriisa esineb peamiselt sugukondades kanarbikulised (globaalse levikuga sugukond), rööpkanarbikulised (Lõuna-Ameerika, Indoneesia, Austraalia) ja kukemarjalised (peamiselt kõikjal põhjapoolkeral) ning teda iseloomustab seenmantli ja Hartigi võrgustiku puudumine.

Kanarbikulaadsed on kosmopoliitne selts. Esindajaid leidub nii troopikas kui ka arktilistel ja parasvöötme aladel. Seltsi kuulub kokku üle 8000 liigi, millest kanarbikulisete sugukonda umbes 2000–4000 liiki.

Kõige tuntub kanarbikulaadsete seltsi esindaja on kahtlemata teepõõsas. Teepõõsaliste sugukonda kuuluvad ka sellised söödavaid vilju kandvad taimed nagu kiivi-aktiniidia, virsikupuu, mustikas, joovikas ja jõhvikas. Seltsi kuulub ka võiseemnik, mis on miljonite kõrbepiirkondades elavate aafriklaste peamine toidus vajalike rasvhapete allikas. Mitmeid kanarbikulaadsete seltsi kuuluvaid taimi kasvatatakse eeskätt nende ilu tõttu. Ilutaimedena on tuntumad asalea, rododendron, kameelia, ebajasmiin, alpikann, aed-leeklill ja balsamiin.

Seltsi kuulub 25 sugukonda rohkem kui 8000 liigiga:

• Actinidiaceae – aktiniidialised
• Balsaminaceae – lemmaltsalised
• Clethraceae – kletralised
• Cyrillaceae – titipuulised
• Diapensiaceae – diapensialised
• Ebenaceae – eebenipuulised
• Empetraceae – kukemarjalised
• Epacridaceae – rööpkanarbikulised
• Ericaceae – kanarbikulised
• Fouquieriaceae – fukjeerialised
• Lecythidaceae
• Maesaceae (APG III süsteemis (2009) eraldi sugukonnana enam ei tunnistata, vaid loetakse nurmenukuliste alamsugukonnaks)
• Marcgraviaceae
• Mitrastemonaceae
• Myrsinaceae – mürsiinelised (APG III süsteemis (2009) eraldi sugukonnana enam ei tunnistata, vaid loetakse nurmenukuliste alamsugukonnaks)
• Pellicieraceae (APG III süsteemis (2009) eraldi sugukonnana enam ei tunnistata, vaid loetakse tetrameristaliste alamsugukonnaks)
• Pentaphylacaceae – viispesikulised
• Polemoniaceae – siniladvalised
• Primulaceae – nurmenukulised
• Roridulaceae
• Sapotaceae – sapotillipuulised
• Sarraceniaceae – sarratseenialised
• Sladeniaceae
• Styracaceae – stüüraksilised
• Symplocaceae – saguslehelised
• Ternstroemiaceae (APG III süsteemis (2009) eraldi sugukonda enam ei tunnistata, vaid loetakse Viispesikuliste alamsugukonnaks)
• Tetrameristaceae – tetrameristalised (sh Pellicieraceae)
• Theaceae – teepõõsalised
• Theophrastaceae (APG III süsteemis (2009) eraldi sugukonnana enam ei tunnistata, vaid loetakse nurmenukuliste alamsugukonnaks)