Aktiniidialised (Actinidiaceae) on kanarbikulaadsete seltsi päriskaheiduleheliste klassi kuuluv katteseemnetaimede sugukond.
Aktiniidialiste sugukonda kuulub kolm perekonda rohkem kui 350 liigiga, mille hulgas on nii puid, põõsaid kui liaane.
Aktiniidialised | |
---|---|
Kiivi-aktiniidia Actinidia deliciosa | |
Taksonoomia | |
Riik | Taimed Plantae |
Hõimkond | Katteseemnetaimed Angiospermae |
Klass | Päriskaheidulehelised Eudicotyledoneae |
Selts | Kanarbikulaadsed Ericales |
Sugukond | Aktiniidialised Actinidiaceae |
Aktiniidialised on levinud Aasia troopilistes ja parasvöötme piirkondades ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Perekond Saurauia kasvab kogu sugukonna levialas, samas kui perekond aktiniidia (Actinidia) on valdavalt levinud Ida-Aasias ning perekond Clematoclethra on laialdasemalt levinud Kesk- ja Lääne-Hiinas. Sugukonna liikide elupaigad varieeruvad madalast tasasest maastikust kuni mägiste piirkondadeni.
Aktiniidialiste hulgas esineb puid, põõsaid ja liaane, mistõttu on juurte ja varte ehitus varieeruv vastavalt sellele, missuguse kasvuvormiga on tegemist.
Aktiniidialistele on iseloomulikud sulgroodsed lihtlehed, mis paiknevad varrel vahelduvalt. Lehtede servad on sageli hambulised ning lehtedel võivad esineda kattekarvad. Abilehed enamasti puuduvad.
Aktiniidialiste õied võivad olla kahesugulised (ühes õies paiknevad nii tolmukad kui emakad) ning ka ühesugulised (eraldi emas- ja isasõied, milles esinevad vastavalt ainult emakad või tolmukad). Valdavalt arenevad ühesuguliste õitega liikidel emas- ja isasõied sama liigi eri isenditel ehk need liigid on kahekojalised.
Õied paiknevad sageli kobarjas õisikus või ebasarikjas (liit)õisikus, mis asetsevad enamasti lehekaenlas, kuid esineb ka tüveõiesust. Õied on aktinomorfsed ning õiekate on tavaliselt viietine, kuid võib esineda varieeruvust nii tupplehtede kui kroonlehtede arvus. Kroonlehed on valged, harva roosad või punased.
Tolmukaid on õites palju ning need võivad olla kroonlehtedega vähesemal või rohkemal määral kokku kasvanud. Emakkond on tavaliselt sünkarpne.
Aktiniidialiste viljad on lihakad marjad või kuprad, mis võivad olla kaetud karvadega. Seemneid on palju ja need ei ole ümbritsetud seemnerüü ehk arilliga. Osadel liikidel võivad seemned olla ümbritsetud aga limaja viljalihaga.
Mitmeid aktiniidialiste hulka kuuluvaid liike kasutatakse eri haiguste, näiteks seedehäirete või diabeedi, raviks. Taimedest on võimalik eraldada mitmeid keemilisi ühendeid, millel on erinevad bioloogilised aktiivsused, sealhulgas antioksüdantne toime, valuvaigistav toime ja antimikroobne toime.
Samuti kasutatakse aktiniidialiste sugukonda aktiniidia perekonda kuuluvat kiivi-aktiniidia vilja kiivit söögiks. Värskeid kiivisid või nendest toodetud produkte, näiteks mahlasid, püreesid või komme, ekspordivad mitmed riigid, mistõttu on aktiniidialiste sugukonnal ka majanduslik väärtus.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Aktiniidialised, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.