Johannes Reinhold Schultz

september">19. september 1905 Pärnu-Jaagupi – 1. aprill 1941 Tuszyn) oli Eesti vaimulik.

Õppis aastatel 1915–1924 Tallinna Toomkoolis. Õppis 1924–1927 usuteadust Tartu Ülikoolis, täiendas end Tübingenis, sai aastal 1927 mag. theol. kraadi Tartu Ülikoolist. 1928–1931 oli ravil Šveitsis sanatooriumis. Ordineeriti Tallinnas 5. veebruaril 1933 õpetajaks.

Oli ametis 1933–1938 Tallinna Toompea saksa koguduses (käis koos Tallinna Niguliste kirikus). 1938–1939 oli dotsendi ametikohal Tartu Lutheri Erainstituudis, elas haigena Elvas.

Põgenes Saksamaale Ostrowosse (praegu Ostrów Wielkopolski Suur-Poola vojevoodkonnas), suri 1941. aastal Tuschinis (praegu Tuszyn Łódźi vojevoodkonnas).

• Der Kirchenbegriff der orthodoxen Kirche (magistritöö, käsikiri, Tartu Ülikooli usuteaduskond, 1939)

Tema isa Otto Woldemar Ludwig Schultz oli Pärnu-Jakobi koguduse õpetaja, vanaisa Ernst Wilhelm Woldemar Schultz oli Saarde ja Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja ning Eestimaa kindralsuperintendent, teine vanaisa Ferdinand Justius Luther oli Emmaste Immanueli koguduse esimene õpetaja, Käina Martini koguduse õpetaja ja Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja, tema onu Ralf Johannes Ferdinand Luther oli Kuusalu Laurentsiuse koguduse ja Tartu Ülikooli koguduse (saksa pihtkonna) õpetaja. Vend Kurt Rudolf Schultz oli Muhu-, Pöide ja Saaremaa Jaani koguduste õpetaja, hiljem oli pastoriks Tüüringi ja Saksi-Anhalti liidumaal ning oli Eichsfeld'i kirikuringkonna superintendendiks.