Inazio Agirregoikoa

märts">9. märts 1944, Peipsi järv Mustvee lähedal) oli baski päritolu hispaania lendur, kes osales Teises maailmasõjas Nõukogude poolel ja langes tulevahetuses Eesti pinnal.

9. märtsil 1944 oli Gdovi (Oudova) lennuväebaasist startinud Aguirre sunnitud Saksa seniitkahurite tule tabamuse tõttu vigastatud lennukiga maanduma Mustvee lähedal Peipsi järvel. Pärast maandumist tekkis tal tulevahetus Omakaitse liikmetega. Et vältida vangisattumist, lasi Aguirre end maha. Kohalikud elanikud matsid ta Mustvee linna kalmistule. Kui 1973. aastal rajati Mustveesse vennaskalmistu, maeti Agirre säilmed sinna ümber, tänapäeval hooldab hauda Mustvee linna kommunaalosakond.

Mustvees on Agirregoikoa järgi nimetatud Benito Agirre tänav. Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal, anda seni nimetule tänavale Agirregoikoa nimi, tegi ettepaneku Mustvee 2. keskkooli õppealajuhataja Igor Anissimov 23. aprillil 1965. aastal Mustvee linnalehes Meie Kodu ilmunud artiklis "Sa ei ole unustatud, Benito Agirre!".

Ajaloolase Kaupo Deemanti arvates võis Aguirre osaleda samal päeval toimunud Tallinna pommitamises või luurata Mustvee sadamat, ehkki kindlalt see teada ei ole. Deemant oletas, et just Aguirre allatulistamise tõttu võis Mustvee jääda pommitamata. Seepärast pidas Deemant ka tänava nimetamist Aguirre järgi kohatuks.

Agirregoikoa hukkumist uurinud ajaloolane Reigo Rosenthal on arhiividokumentide põhjal jõudnud järeldusele, et 159. hävituslennuväepolgu piloodi nooremleitnant Agirregoikoa hävituslennuk La-5 tulistati alla hoopis 8. märtsil 1944 Peipsi järve kirdenurga piirkonnas toimunud õhulahingus. Rosenthali kinnitusel põhinevad väited Agirregoikoa hukkumisest Mustvee või Lohusoo lähedal eksitustel või alusetutel väidetel Nõukogude Liidus ilmunud publitsistikas, kus Agirregoikoaks peeti 6. veebruaril Lohusuu juures surma saanud Nõukogude Liidu pilooti, kes kuulus tõenäoliselt Balti laevastiku 3. kaardiväe hävituslennuväepolku. Mustvee kalmistule võib olla maetud 6. veebruaril hukkunud lendur, kuid mitte Agirregoikoa. Agirregoikoa hukkumise kuupäevaks hakati juba Teise maailmasõja aegsetes Punaarmee dokumentides ekslikult pidama 9. märtsi (õige peaks olema 8. märts).

Algselt kandis Mustvee tänav vene kirillitsas nime, mille translitereerimisel saadi praegu tänavasiltidel seisev nimekuju "Benito Agirre". Samuti tuleneb mõnel pool levinud kirillitsas kirjutatud nimekuju "Benito Ignassio Agirre", ehkki lenduri hispaaniapärane nimi olnuks ladina tähestikus Benito Ignacio Aguirre.

2002. aastal pöördus Eesti Keele Instituudis kohanimekorraldusega tegelev keeleteadlane Peeter Päll oma baskimaise tuttava Luistxo Fernandeze poole kahtlusega, et tegemist võis olla rahvuslikult päritolult mitte hispaanlase, vaid hoopis baskiga. Selgus, et lenduri korrektne emakeelne nimi oli Inazio Agirregoikoa, hispaaniapäraselt Ignacio Agirregoicoa Benito – sealjuures oli Benito mitte eesnimi, vaid teine perekonnanimi.

Pälli ärgitusel kirjutas nimeprobleemist samal aastal ajalehes Eesti Ekspress ka ajakirjanik Juhani Püttsepp, kes soovitas tänava Agirre õige nimekuju järgi Inazio Agirregoikoa tänavaks ümber nimetada. 2012. aasta seisuga ei olnud tänavat ümber nimetatud. 2024. aastal määras regionaalminister Madis Kallas tänava uueks nimeks Silla.