Eesti Keele Instituut: Riiklik teadus- ja arendusasutus

aastal Keele ja Kirjanduse Instituudi (KKI) reorganiseerimisega.

EKI on riiklik teadus- ja arendusasutus, kus uuritakse nii tänapäeva kui ka vana eesti kirjakeelt, eesti keele murdeid ja soome-ugri sugulaskeeli. Instituudi üldeesmärk on aidata oma tegevusega kaasa eesti keele kestmisele läbi aegade.

Kolm peamist Eesti Keele Instituudi tegevusvaldkonda on keelekorraldus, sõnaraamatud ja keeletehnoloogia.

Eesti Keele Instituudi direktorid on olnud Asta Õim (1993–2000); Urmas Sutrop (2000–2015) ja Tõnu Tender (2015–2020). Septembrist 2020 on EKI direktor Arvi Tavast.

KKI loomine ja algusaastad

 

5. aprillil 1946 kinnitas Eesti NSV Ministrite Nõukogu uue Eesti NSV Teaduste Akadeemia põhikirja, struktuuri ja isikkoosseisu. Akadeemia instituutide seas oli ka Keele ja Kirjanduse Instituut. Seda daatumit peetigi pikemat aega instituudi asutamise päevaks, kuni 9. detsembril 1981 avaldati akadeemia ühiskonnateaduste osakonnas arvamust, et instituutide asutamiseks tuleks pidada nende koosseisunimestike ja struktuuride kinnitamist. KKI struktuur koos ametikohtadega sai kinnituse TA presiidiumi koosolekul 29. jaanuaril 1947. Juhtkonna moodustasid direktor, direktori asetäitja teaduslikul alal ja teaduslik sekretär keeleuurimise sektoris. Keele ja Kirjanduse Instituudi ülesanneteks kavandati akadeemiliste sõnaraamatute ja teadusmonograafiate koostamist, st selliseid aja- ja töömahukaid töid, milleks ülikooli õppejõududel ei jagunud loengute kõrvalt ei mahti ega süvenemisaega.

Tartus tosina töötajaga alustanud teadusasutus mahtus koos mitme muu asutusega endisse (ja praegusse) Kaitseliidu majja Riia mäel (toona Riia 60, praegu Riia 12). Instituudi direktoriks sai kirjandusteadlane Daniel Palgi. KKI esimesed töötajad olid Aili Univere, Mari Must, Helmi Viires ja Salme Tanning keeleuurimise sektoris ning Ernst Nurm, Erich Raiet ja Kaarel Hermlin sõnaraamatute sektoris.

Nagu tol ajal NSV Liidus kombeks oli, uuriti ühes uurimisasutuses koos paljusid filoloogilisi suundi. KKI-s oli peale keelte fookus ka kirjandusel ja rahvaluulel.

1950.–1960. aastad

1952. aastal moodustati Eestis kolm oblastit: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Riia mäe majast pidi saama Tartu oblasti keskus ning KKI töötajad ja keelevarad (sh 1,6 miljonit sõnasedelit ja 100 000 lk käsikirju) koliti Tallinna – majja Estonia pst 7.

Aastatel 1950–1960 koguti usinalt keeleainest ning loodi alfabeetilised koondkartoteegid, millest kujunesid edasiste suurväljaannete materjalid. 1955. aastal hakati sõnaraamatute sektoris (juhataja Ernst Nurm) looma kirjakeele seletussõnaraamatu koostamiseks vajalikku eesti kirjakeele arhiivi. Seletussõnaraamatu prospekt ilmus 1960. aastal.

1956. aastal sai keeleuurimise sektoris alguse eesti murrete süstemaatiline helilindistamine keeleekspeditsioonidel. 1965. aastal rajas Georg Liiv sektorisse eksperimentaalfoneetika labori.

1957. aastal loodi Paul Ariste initsiatiivil soome-ugri keelte sektor, mille peaülesanne oli vadja keele sõnaraamatu koostamine, hiljem ka soome-ugri keelte uurimine. Soome-ugri keelte sektori esimesed töötajad olid Elna Adler, Karl Kont ja Valmen Hallap.

1958. aastal hakkas ilmuma ajakiri Keel ja Kirjandus, mis ei ole küll KKI väljaanne, kuid millele tehti kaastööd. 1960. aastal ilmus õigekeelsuse sõnaraamat. 1963. aastaks oli loodud murdekeele üldkartoteek ning asuti murdesõnaraamatu käsikirja koostama. Murrete sõnaraamatu prospekt koos näidisartiklitega valmis autorite Mari Must, Mart Mäger ja Valdek Pall ühistööna 1968. aastal.

1960. aastal said alguse väliskontaktid, eriti tähtsad sidemed olid Soome kolleegidega ja eeskätt Helsingi sõsarasutusest Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskus. Näiteks filmiti 1960. aastatel keelematerjalide vastastikuse kasutamise hõlbustamiseks murdeainestikku. 1960. aastate üheks tähtsamaks ülesandeks oli anda välja akadeemilist murdetekstide sarja "Eesti murded".

1969. aastal ilmus proovivihik.

1970. aastatest EKI loomiseni

1973. aastal toimusid instituudis ümberkorraldused. Keeleuurimise sektorist sai murdesektor. Sõnaraamatute sektor jagunes leksikoloogia-, grammatika- ja keelekontaktide sektoriks. 1988–1989 oli keelekontaktide sektori töötajate õlul kohustus selgitada vene kollektiivides eesti keele kaitse vajalikkust ning keeleseaduse sätteid.

1976. aastal ilmus kauaoodatud "Õigekeelsussõnaraamat". Teos osutus menukiks ja sellest ilmus kolm kordustrükki (1979, 1980, 1984) kogutiraažiga 100 000 eksemplari.

1977. aastal asutati arvutuslingvistika sektor. 1980. aastaiks oli arvutist saanud keeleteadlaste abivahend ning esimese arvutisõnastikuna ilmus "Väike murdesõnastik". Murdesektoris jätkati sõnaraamatutöö kõrval keeleuurimisega, mille aluseks oli eeskätt keeleekspeditsioonidel kogutud materjal.

1968–1988 oli instituudi direktor sõjaveteran Endel Sõgel. 1988. aastal valiti KKI-le uus direktor, mida tollases NSV Liidus polnud varem juhtunud. Uueks juhiks sai Tõnu Seilenthal.

 

1988–2007 ilmusid "Eesti keele seletussõnaraamatu" vihikud (kokku 26 vihikut).

1993. aastal reorganiseeriti KKI ja loodi Eesti Keele Instituut, mis keskendus riigi keelepoliitika kujundamisele ja keelekorraldusele.

EKI-s on neli osakonda ning kaks keskust:

1. tänapäeva eesti keele osakond (juhataja Sirli Zupping);
2. keeleajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakond (juhataja Tiina Laansalu);
3. keele- ja kõnetehnoloogia osakond (juhataja Kadri Vare);
4. keeleõppe arendamise osakond (juhataja Keiu Tamm);
5. toetavad tegevused (üldosakond, IT osakond, finantsosakond, teadus- ja arendustegevuse korraldamise osakond).

EKI-s töötas 2018. aasta alguse seisuga 67 inimest. Kesksel kohal on sõnaraamatute koostamine, tegevuskavva mahuvad ka teadustööd.

Eesti Keele Instituut on peamine eesti keele arendamise keskus ning üks kolmest keskusest nii Eestis kui ka kogu maailmas, kus eesti keelt süstemaatiliselt uuritakse. Kuigi EKI-s on esiplaanil sõnaraamatutöö, mahub tegevuskavadesse ka teadusprojekte. Näiteks 2022. aastal juhivad teadusprojekte Kristiina Ross, Geda Paulsen, Meelis Mihkla ja Margit Langemets.

EKI pakub mitmesuguseid avalikke tasuta teenuseid: telefoni ja meili teel keelenõuannet, sõnastike veebiversioone, keele- ja kõnetehnoloogilisi rakendusi, sealhulgas erivajadustega inimestele, näiteks kõnetehnoloogiat vaegnägijatele ja eesti viipekeele sõnastikke vaegkuuljatele.

Instituudi järelkasv saab väljaõppe koostöös Tartu ja Tallinna Ülikooliga moodustatud keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikoolis. Aastail 2008–2015 on doktorantuuri lõpetanud üheksa EKI doktoranti, 2017. aastal said doktorikraadi Sven-Erik Soosaar ja Kairi Tamuri, 2020. aastal Tiina Laansalu ja Kristina Koppel, 2022. aastal Maria Tuulik.

Instituut korraldab ka hõimurahvaste programmi, üleriigilist terminitööd ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi tegevust.

Üks EKI ülesanne on tagada eesti kirjakeele norm, mille aluseks on instituudi uusim õigekeelsussõnaraamat (viimane ilmus 2018). 1918. aastal alanud ja aastast 1948 instituudis püsinud traditsioon jätkub juba teist sajandit, sest koos Eesti riigi 100. aastapäevaga oli 2018. aastal ka ÕS-i 100. aastapäev. Väärikaks juubeliks valmis ühtlasi õigekeelsuskäsiraamat.

Sõnaveeb

  Pikemalt artiklis Sõnaveeb

Veebruaris 2019 avati sõnastikuportaal Sõnaveeb, kuhu on koondatud keeleinfo paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest.

Veebisõnaraamatud

Pabersõnaraamatutele lisaks on EKI välja töötanud ka veebisõnaraamatuid, mis on tasuta kättesaadavad EKI veebiportaalis http://portaal.eki.ee/:

• "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"
• "Eesti keele seletav sõnaraamat" (2009)
• "Võõrsõnade leksikon" (2012, veebis 2015)
• "Eesti etümoloogiasõnaraamat" (2012)
• "Ametniku soovitussõnastik" (2013)
• "Eesti keele sõnapered (2012)
• "Fraseoloogiasõnaraamat" (2000)
• "Sünonüümisõnastik" (1991)
• "Antonüümisõnastik" (1995)
• õppesõnastik A2/B1: eesti keele põhisõnavara (2014)
• "Slängisõnaraamat" (1990)
• "Alamsaksa laensõnad eesti keeles" (2016)
• "Eesti kohanimeraamat" (2018)

Lisaks on kättesaadavad kakskeelsed sõnaraamatud: soome-eesti suur sõnaraamat, inglise-eesti sõnastik, eesti-vene sõnaraamat, vene-eesti sõnaraamat, eesti-vene õpilase ÕS, eesti-läti sõnaraamat, läti-eesti sõnaraamat, ungari-eesti sõnaraamat, eesti-norra sõnaraamat, norra-eesti sõnaraamat, eesti viipekeele-eesti keele veebisõnastik, liivi-saksa sõnaraamat ja vadja keele sõnaraamat.

Sugulaskeelte veebisõnastike sarjas on ilmunud "Eesti-udmurdi sõnaraamat" (2015), "Eesti-mari sõnaraamat" (2017), "Eesti-ersa sõnaraamat" (2019) ja "Eesti-komi sõnaraamat" (2021).

1994. aastast antakse vihikutena välja "Eesti murrete sõnaraamatut". 2022. aastal ilmus selle 34. vihik. Murdesõnastikest on veebivariandid lisaks "Eesti murrete sõnaraamatule" ka "Väikesel murdesõnastikul", seto sõnastikul, kihnu sõnaraamatul, idamurde sõnaraamatul, hiiu sõnaraamatul, mulgi sõnastikul ja "Vanapärase Võru murde sõnaraamatul".

Aprillis 2022 ilmus eesti-ukraina sõnastik.

Keelenõuandjad jagavad keelenõu nii kirjas kui ka kõnes ning on avaldanud keelesoovitusi nii EKI veebiportaalis kui ka kogumikes. 2015. aastal ilmus viies kogumik "Keelenõuanne soovitab" (eelmised vastavalt 1996, 2000, 2004, 2008), mida saab lugeda ka veebis. Peale nõustamissüsteemi on välja arendatud keelenõuande veebikeskkond, kust huvilised saavad vajalikke soovitusi ja nõuandeid ise otsida (http://keeleabi.eki.ee). 2022. aasta mai alguses suleti aastaid kogutud sadade keelenõuannetega Keelenõuvakk ootamatult, kuna väidetavalt olevat suur osa sealsetest nõuannetest muutunud äkitselt kõlbmatuks. Uus Keelenõuvakk, mis 2022. aasta mai esimesel poolel sisaldas vaid paarkümmend nõuannet, ehk mida on hakatud alles koostama, asub aadressil https://eki.ee/teatmik/keelenouvakk/. Tagasisidet saadakse EKI Facebooki lehelt.

Kui varem sai iga soovija telefoni teel tasuta keelenõu küsida esmaspäevast reedeni kogu tööpäeva jooksul, siis 2022. aastast vastatakse keeleküsimustele tööpäeviti kell 9–13 või e-keelenõu (http://kn.eki.ee/) kaudu veebivormiga või meilitsi. Keelenõutelefon on endiselt 631 3731.

 

 

Kui varasem EKI logo kujutas paljuharulist keelepuud paljuharulise keelejõestiku taustal, siis 2022. aastast on EKI-l uus logo, millel on kujutatud koma. 2017. aastast on instituudi tunnuslause "Mis keeles, see meeles".