Heimskringla

Lood kirjutas Islandi ajaloolane ja luuletaja Snorri Sturluson umbes 1225. aastal. Vanapõhjakeelne tekst käsitleb Norra kuningate ajalugu alates müütilisest rootsi dünastiast Ynglingitest (umbes 850. aastast) kuni Øystein Meyla surmani 1177.

"Heimskringla" koosneb proloogist ja 16 kuningasaagast. Tekst sisaldab palju vanu skaldivärsse, mida autor tõstab esile eriti usaldusväärse allikmaterjalina – skaldivärsse anti põlvkonnast põlvkonda edasi küllaltki täpselt. Kuigi teadlased ja ajaloolased vaidlevad jätkuvalt "Heimskringla" ajaloolise täpsuse üle, on see teos siiski oluline allikas viikingiaja kohta.

Pealkirja "Heimskringla" hakati kasutama 17. sajandil ning see tuleneb vanapõhjakeelse käsikirja teise lehekülje (esimene oli sel ajal kadunud) esimesest kahest sõnast "kringla heimsins" – maailmasõõr. Tekst on tuntud ka ladinakeelsete algussõnade "Orbis terrarum" järgi.

 

"Heimskringla" peatükke kutsutakse saagadeks ehk kangelasmuistenditeks. Teose alguses jutustatakse mütoloogilistest eelajaloolistest Norra kuninglikest dünastiatest, Odinist, keda kirjeldatakse surelikuna, ning tema järgijatest. Järgmised saagad on pühendatud (mõningate eranditega) konkreetsetele valitsejatele, alates Halvdan Mustast kuni Magnus Erlingssonini. Saagades jutustatakse kuningatevahelistest võitlustest, monarhia kehtestamisest Norras, viikingite ekspeditsioonidest erinevatesse Euroopa maadesse. Ligi 1/3 raamatust hõlmab 15 aastat valitsenud kuninga püha Olavi saaga.

"Heimskringla" saagad:

1. Ynglingite saaga
2. Halvdan Musta saaga
3. Harald Harfageri saaga
4. Haakon Hea saaga
5. Harald Hallmantli ja jarl Håkon Sigurdssoni saaga
6. Olav Tryggvasoni saaga
7. Püha Olavi saaga
8. Magnus Hea saaga
9. Harald Hardråde saaga
10. Olav Kyrre saaga
11. Magnus Paljasjala saaga
12. Sigurd Magnussoni ja tema vendade Øysteini ja Olavi saaga
13. Magnus Sigurdssoni ja Harald Gille saaga
14. Haraldi poegade Sigurdi, Inge ja Øysteini saaga
15. Håkon Herdebrei ('Hakon Laiaõlgne') saaga
16. Magnus Erlingssoni saaga

"Heimskringla" väärtust ajalooallikana on hinnatud aja jooksul erinevalt. 19. sajandi keskel usaldasid ajaloolased Snorri jutustuses toodud faktide tõepärasust võrdselt teiste vanapõhja saagadega. 20. sajandi alguses see usaldus kadus ning saagadesse hakati suhtuma kriitilisemalt. Ajaloolased Curt ja Lauritz Weibull osutasid sellele, et Snorri teos on kirjutatud mitmeid sajandeid pärast teoses kirjeldatud sündmuste toimumist. Norras avaldas ajaloolane Edvard Bull arvamust, et "me peame loobuma illusioonist, et Snorri võimas eepiline teos omab sügavamat sarnasust sellega, mis tegelikult toimus" ajal mida see kirjeldab. Koolkonna ajaloolaste arvates toetuvad Snorri ja teiste saagade kirjapanijate loodud tegelaskujude motiivid pigem 13. sajandi oludele kui varasematele aegadele. Siiski kasutatakse "Heimskringlat" ajalooallikana, kuigi ettevaatusega. Ajalooliste jutustuste faktide tõepärasuse usaldamine ei ole tavaline ning ajaloolased kahtlevad paari esimese saaga ajaloolises tões, kuid saagad annavad siiski informatsiooni tolleaegsest ühiskonnast ja keskaegse Norra poliitikast.