Svolderi Merelahing

aasta (või 999. aasta) septembris Läänemere lääneosas Norra kuninga Olav Tryggvasoni ja tema vaenlaste liidu vahel.

Kui Norra kuningas Olav Pommeri retkelt koju purjetas, ründasid teda Taani kuninga Svend Harkhabeme, Rootsi kuninga Olof Skötkonungi ja Lade jarli Eirik Håkonssoni väed. Vastastel oli vähemalt 70 sõjalaeva, kuid Olavil vaid 11. Kõik Olavi laevad hävitati ükshaaval. Viimasena hävitas jarl Eirik tollal võimsaima ja pikima viikingilaeva Ormen Lange, kui Olav end merre heitis. Tema laip jäi kadunuks. Norra oli peale lahingut Lade jarlide valitsemisel Taani ja Rootsi mõju all.

Kõige üksikasjalikumad allikad lahingu kohta on kuningasaagad ("Heimskringla"), mis kirjutati umbes kaks sajandit pärast lahingu toimumist. Saagad ei ole küll ajalooliselt usaldusväärsed, kuid annavad üksikasjaliku kirjelduse lahingust ja selleni viinud sündmustest. Saagade järgi põhjustas lahingu Olav Tryggvasoni ebaõnnestunud abieluettepanek Sigrid Storrådele (uhke, kõrk Sigrid) ning Olavi problemaatiline abielu Taani kuninga Svend Harkhabeme õe Thyriga.

Lahingu puhkemisel hüüdis Olav bravuurikalt Taani ja Rootsi laevastikule etnilisi solvanguid, mööndes, et Eirik Håkonsson ja tema mehed on ohtlikud, sest nad on "Põhjamaa mehed nagu me isegi". Üks tuntumaid saagas kirjeldatud stseene:

"Einar Tambarskjelve seisis laevatekil, lastes vibunooli taanlaste poole, kui vibu vaenlase noolega pihta sai ja purunes. Kuningas Olav küsis, mis nii kõvasti raksatades murdus. Einar vastas, et see oli Norramaa, mis murdus lahti kuninga haardest. Seepeale ütles kuningas, et tegu oli siiski millegi vähemaga ning viskas oma vibu Einarile. Einar proovis vibu vinnastada, kuid nentis, et see on liiga nõrk ühe vägeva kuninga kohta ning haaras oma mõõga järele."

Hilisematel sajanditel on saagade lahingukirjeldused (eriti Snorri Sturlusoni saagas "Heimskringla") inspireerinud ballaade ja teisi kirjandusteoseid.